Harju Elu küsimustele vastab Veljo Tormise kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand.

Läheneb 10. august ehk Kuusalu kihelkonna kaitsepühaku päev. Kas põhisündmus on ka tänavu keelekonverents?

Lauritsapäeval ehk teisipäeval 10. augustil kell 13 algab Kuusalu pastoraadis kaheksas Eduard Ahrensi konverents “Eesti keele kaitseks”. Teema on elust enesest. Räägitakse eesti keele õpetamisest üldhariduskoolis ja sellest, kuidas eesti keele õpe Ida-Viru noortel edeneb.

Antakse ülevaade keelekaitse aluspõhimõtetest meie põhiseaduses ning tutvustatakse Euroopa Liidu kohtu rolli eesti keele hoidja ja arendajana. Saadakse teda, kes ütles, et “nii suurel kui ka väikesel keelel on väärtus tema kõnelejate pärast” ja mõtiskletakse, kas eesti keel on alasi ja haamri vahel.

Kes on seekordsed esinejad-ettekandjad?

Seekord esinevad Krista Aru, Kaja Sarapuu, Ilmar Tomusk, Hendrik Agur, Marko Tiislär ja David Vseviov. Konverents kestab kella 17-ni, osalejate registreerimine aadressil sulev@jti.ee.

Millal ja kus peetakse muid selle päeva üritusi?

Hommikul kell 10 toimub EELK Kuusalu kirikus lauritsapäeva jumalateenistus. Kell 18 algab samas muusikaline õhtupalvus. Ettekandele tuleb kammerkoori Collegium Musicale esituses Laurentsiuse lugu, sõnad Doris Kareva, muusika Pärt Uusberg koorile ja orelile. Tegemist on uudisteose esmaettekandega. Tund hiljem ehk kell 19 on Lauritsa palliplatsil lauritsapäeva jooksu start. Virve küla külaplatsil algab aga kell 19 lauljatar Mari Jürjensi suvekontsert. Piletid hinnaga 10 ja 5 eurot on müügil enne kontserdi algust.

Eestis tuntud püha ehk lauritsapäeva mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev.

Eduard Ahrens (1803–1863) oli 26 aastat Kuusalu pastor. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal “Eesti keele grammatika” (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.