Teisipäeva hommikul kogunes Kuusalu rahvamajja Kuusalu Ettevõtjate Liidu eestvedamisel paarkümmend kohalikku ettevõtjat, et end harida sotsiaalmeedia alal. Neli tundi kestva koolituse käigus andis Brit Mesipuu Milos OÜ-st ülevaate Facebooki ja Instagrammi rollist Eestis ning jagas ühtlasi soovitusi, kuidas neid tõhusamalt oma ettevõtte reklaamimisel ära kasutada.

“Täna teeme Facebooki ja Instagrammi koolitust, turunduskoolitust, kuidas sotsiaalmeedias paremini silma paista,” ütles Mesipuu Harju Elule, kui huvilised Kuusalu rahvamaja teisel korrusel alles kogunesid.

Erinevate andmete kohaselt numbrid küll pisut erinevad, kuid orienteeruvalt on tänapäeva eestlastel Facebookis 720 000 kontot, Instagrammis ligikaudu 370 000 kontot, LinkedInis veidi alla 170 000 ja Twitteris orienteeruvalt 150 000 kontot.

Vaja pildile pääseda

“Ettevõtjate jaoks ei ole enam mingi saladus, et sotsiaalmeedia kohalolek on vajalik. Samas muutub päev-päevalt keerulisemaks seal pildile pääseda, kuna Facebooki algoritm eelistab eraisikute poolt loodud sisu ettevõtete omadele. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks koolitustel niivõrd palju ettevõtjaid käib. Nad soovivad aimu saada, kuidas sotsiaalmeedias paremini toimetada nii, et pääseks om potentsiaalsete klientide uudisvoogu. Ja seda nii tasuta kui ka tasulise reklaami abil,“ rääkis Mesipuu.

Mis kasu Facebook ja Instagramm ikkagi annavad? “Üks on kindlasti bränding, aga kui õigesti teha, siis saab ka müüki. Kui arukalt toimetada, siis kindlasti,” lubas Mesipuu.

Neljatunnise koolituse põhisisuks oli, kuidas oma Facebooki ja Instagrammi lehti seadistada, kuidas sinna sisu luua, mida silmas pidada piltide ja videote ülesseadmisel, tasulise reklaami võimalusi ja kuidas kasutada hashtag´e (eesti k teemaviide) ja emotikone (kirjamärkidest koostatud piltmärk emotsioonide väljendamiseks virtuaalselt).

Mesipuu on selliseid koolitusi üle Eesti andnud juba ligemale sada. “Olen käsitlenud ka sisuturunduse ja interneti turvalisuse teemasid, aga valdavad on siiski Facebook ja Instagram.”

Facebooki võlumaailm

Koolitust alustades tundis Mesipuu huvi, kui paljudel juba Facebook on. Selgus, et kõigil peale ühe. Kuidas aga Facebooki võimalikult tõhusalt kasutada? Koolitaja  ei olnud nõuannetega kitsi.

Ole kursis toimuvaga, suhtle, analüüsi, jagas ta näpunäiteid. Mesipuu rõhutas, et postitustel peab olema huvitav ja kasu rõhutav pealkiri, mõtestatud sisu, üleskutse tegevusele. Juurde tuleb panna teemakohane pilt, aga miks mitte ka emotikon või hashtag.

Inimeste tähelepanuvõime on madal. Juba esimeste sõnadega tuleb öelda, mis on oluline. Tuleb tabada sihtrühma, leida klikkijaid ja laikijaid. Sellele aitab kaasa auhinna lubamine – ja lubadusest tulev mõistagi kinni pidada.

Et naised on sotsiaameedias aktiivsemad, oli näha ka koolitusel – lisaks Harju Elu ajakirjanikule hakkas silma vaid kaks meest. Samas on palju ettevõtteid, näiteks autofirmad, mille klientideks on eeskätt mehed. Neil tuleb tõsiselt pingutada, et oma Facebooki jälgijateks rohkem mehi meelitada.

Koolitaja rõhutas, et oluline on teha nii pildi- kui ka videopostitusi – minimaalselt kaks korda nädalas. Valmis postituse saab üles panna kas kohe või siis ajastada nii, et see ilmub tulevikus soovitud hetkel.

Järgnesid detailsed näpunäited, kuidas ettevõtte Facebooki lehe luua. Mesipuu selgitas ka, kuidas muuta oma Facebooki lehe settinguid.

Mitte üksnes kassipildid

Instagrammi osas jäi koolitaja jutt lühemaks, sest palju asju on üle kantavad ka Facebookist. Nii tõdes Mesipuu, et selle algoritm sarnaneb Facebooki algoritmile, küll aga rõhutas ta, et selleks, et Instagrammi kontost ettevõtjana maksimum võtta, tuleks see seadistada firmakontona. See võimaldab ligipääsu paljudele kasulikele andmetele, sealhulgas jälgijate profiil, nende asukoht, hashtag´ide edukus jms.

Instagrammi pilte pannes on oluline järjepidevus. Sarnaselt Facebookile tuleb siingi püüda reaalseid kliente. Ja sarnaselt Facebookile saab siingi välja võtta statistika, millised olid populaarseimad postitused.

Nõnda võib sotsiaalmeedia külastajaid analüüsida piirkonna, vanuse ja ka soo põhjal. Instagram ei ole üksnes kassi ja koera pildid.

Sotsiaalmeedia rolli näitab seegi, et Mesipuu väitel istub eestlane teleka ees ühes käes pult, teises telefon.

Lisaks koolitusel saadavale infole soovitas Mesipuu huvilistel vaadata tema poolt kirjutatavaid sotsiaalmeediaturundust käsitlevaid artikleid veebilehel https://milos.ee/kasulik/

Mida koolitus andis?

Balti Spooni personalikonsultant Kristel Rebane ütles Harju Elule, et ta kasutab Facebooki juba kaheksa aastat. “Mul on kontakte isiklikul kontol kolmesaja kanti,” arvutas ta. Balti Spooni kui ettevõtte kontol on jälgijaid 160.

“Tänane koolitus keskendub just ettevõtte konto haldamisele. Isikliku konto osas me kõik teeme seda nii hästi või halvasti kui oskame. Enamus inimesi lihtsalt jälgib, mida teised oma kontodel teevad,” arvas Rebane.

“Ma arvan, et see on väga hea süsteemne ülevaade. Facebookis on niivõrd palju igasuguseid varjatud võimalusi, mida lihtsalt sinna peale vaadates ja muu töö kõrvalt kasutades üles ei leia,” kiitis Rebane koolitajat.

Rebane ise teeb postitusi isiklikult kontolt väga harva, tööandja ehk Balti Spooni kontolt aga paar korda kuus. Facebookis orienteerumist peab ta keeruliseks, nii info otsimist kui selle administreerimist. Seetõttu ongi vaja pidevalt juurde õppida.

Instagrammi kasutab Rebane isikliku kontona ja ainult vaatlejana-jälgijana. “Ise postitanud midagi ei ole,” väitis naine.

Puhkekeskuse Valka Rand turundusjuht Liis Jürimäe on Facebooki kasutanud kümme aastat. “Teen postitusi nädalas kolm-neli korda. Minu ettevõtte Facebooki kontol on jälgijaid üle kahe tuhande.” Isiklikule kontole ta enda sõnul midagi ei postita.

“Meie kasutamegi oma peamiste turunduskanalitena Facebooki ja muud sotsiaalmeediat. Me ei osta artikleid ega ei telli kuskilt sisse ei print ega muud meediat,” rõhutas Jürimäe. Sellest piisab tema sõnul puhkekeskuse Valkla Rand reklaamiks.