Urmas Kirtsi. 

Esmaspäeva, 1. veebruari õhtul toimunud Kuusalu volikogu istung hääletas vallavanem Urmas Kirtsi vastu esitatud umbusaldusavaldust. Viie saadiku allkirjastatud umbusaldusavaldus läbi ei läinud, sest hääled jagunesid 0:10. Osa opositsioonisaadikutest aga süüdistavad volikogu juhti valla põhimääruse rikkumises.

Volikogu istung oli kutsutud kokku esmaspäeva õhtuks kella 19-ks selleks, et hääletada viie saadiku esitatud vallavanema umbusaldusavaldust. Üks allakirjutanud saadikutest Sulev Valdmaa ütles Harju Elule, et tema hinnangul pole volikogu juht Enn Kirsman tuttav valla põhimäärusega. “Selle paragrahv 23 lõige 8 ütleb: “Volikogu istung ei alga hiljem kui kell 18.00 ja ei kesta kauem kui 3 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.” Meie viimase volikogu koosoleku lõpul mitte midagi selle kohta, et järgmine volikogu istung toimub juba 1. veebruaril, ei otsustatud. Rääkimata sellest, et oleks otsustatud istungi toimumine erakorraliselt peale kella 18,” kirjutas Valdmaa.

Volikogu liige Värner Lootsmann andis üle enda ja Valdmaa allkirjadega avalduse. Selles juhitakse tähelepanu, et istung on kokku kutsutud vastuolus valla põhimäärusega. Valdmaa väitel oli volikogu juht Enn Kirsman teatanud, et helistas saadikutele. “Huvitav – nii et meie vallas kehtib siis telefoniõigus. Kuna mitte ühelegi umbusaldusavaldusele alla kirjutanud viiest vallavolikogu liikmest ja ka vallavolikogu liikmele Värner Lootsmannile ei olnud keegi selles asjas helistanud, siis on see telefoniõigus veel valikuline ka,” väitis Valdmaa.

Kui Lootsmann oli avalduse ette lugenud, siis lahkusid tema ja kolm kohalolnud umbusaldusavaldusele allakirjutanut saalist.

Istungil päevakorras olnud umbusalduse avaldamine vallavanem Urmas Kirtsile läbi ei läinud. Umbusalduse vastu oli kümme saadikut, poolt aga mitte ükski saadik.

Mis saab edasi? “Algatatakse ilmselt maavanema järelevalve ning volikogu tuleks tühistada,” vastas umbusaldusavaldusele alla kirjutanud saadik Mait Kröönström.

KÜSIMUS

Mida arvate Kuusalu valla põhimääruse rikkumisest ja teistest süüdistustest?

ENN KIRSMAN
Kuusalu vallavolikogu esimees

On tõsi, et Kuusalu valla põhimääruse §23 lõige 8 sätestab, et „volikogu istung ei alga hiljem kui kell 18.00 ja ei kesta kauem kui 3 tundi …“, seda lõiku tsiteerisid ka volikogu istungilt lahkunud volikogu liikmed, aga see lõige läheb edasi sõnadega „…kui volikogu ei otsusta teisiti.“ Seda lauseosa unustavad süüdistajad millegipärast nimetada.

Kuidas saada teada kas ja kuidas volikogu istungi hilisema toimumise üle otsustab?

Loomulikult tuleb seda volikogu liikmete käest küsida. Nii tegingi. Kusjuures isegi kaks korda. Üks kord mitteformaalselt, teinekord aga formaalselt, viies vastavas küsimuses läbi hääletuse.
Esiteks provisoorselt enne volikogu istungit – küsisin enne kutse välja saatmist kaheteistkümnelt volikogu liikmelt (rõhutan, sellist kohustust ei sätesta kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega ka valla põhimäärus), et mis päeval ja mis kell nad sooviksid umbusaldusavalduse menetlemisega tegeleda. Leiti, et mida kiiremini see asi menetletud saab, seda parem. Sobivaks ajaks arvati justnimelt 1. veebruar algusega kell 19.
Kuna umbusaldusmenetluse puhul on tegemist tõsise asjaga, siis andsin endale aru, et paljast volikogu liikmete suulisest nõusolekust istungi hilisema toimumise kohta, mida pole hiljem võimalik tõendatult taasesitada, ei pruugi piisata. Seepärast palusin istungile kutse peale kohale tulnud volikogu liikmetel avaldada oma nõusolekut või vastumeelsust koosoleku hilisema toimumisaja kohta enne istungi päevakorra kinnitamise juurde asumist. Kümme volikogu liiget – see tähendab volikogu absoluutne enamus – hääletas hilisema toimumise poolt. Seega on alusetu väide, nagu oleks rikutud valla põhimääruse §23 lõiget 8.”

Mis saab edasi?

Volikogu istung oli kutsutud kokku ja viidud läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning Kuusalu valla põhimäärust järgides. Sellel osales 14 vallavolikogu liiget 19-st ehk absoluutne häälteenamus. Seega istung toimus. Samuti absoluutne enamus, 10 volikogu liiget 19st, hääletas umbusalduse avaldamise vastu. Väidetel, et volikogu pole vallavanema usaldamise küsimuses oma tahet väljendanud, puudub alus.
Umbusaldus vallavanemale ei läinud läbi. Seaduse ja ka valla põhimääruse kohaselt ei saa umbusaldusavaldust menetlusest tagasi võtta. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa 3 kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. Seega puudub vajadus, tegelikult ka võimalus, kutsuda kokku uut istungit sama umbusaldusavalduse menetlemiseks.
Kas ja mida teevad Värner Lootsmann või ülejäänud tema pilli järgi tantsivad saadikud või kuidas otsustab maavanem, pole minu pädevuses arvata.