Raul Valgiste on viimasel ajal teinud vähemalt 200 pikemat või lühemat filmi Kuusalust, selle inimestest ning valla elust. Kroonikuameti sai ta päranduseks Rein Raamatult, filmitegemise pisikuga nakatas teda aga Jüri Tallinn.

Maikuu lõpus andis Kuusalu valla filmikroonik Harju Elule pikema usutluse. Muuhulgas oli juttu äsjavalminud dokumentaalist “Inimesed sõdurisinelis 50 aastat hiljem”. Sõjafilmi mõned võttepaigad asusid ju Kolgakülas. Valgiste ise nimetab just järjelugu enda esimeseks dokumentaaliks.

Kuidas Sinust sai operaator ning koduvalla elu jäädvustaja?

Filmimehe pisikuga nakatas mind 2016. aasta veebruaris režissöör Jüri Tallinn. Läksin nimelt audiovisuaalse andmebaasi loomise koolitusele, mida ta korraldas koos Meelis Rondoga Kolga muuseumi stuudios. Koolitusele sattusin kogemata.

Sellel ajal alustasingi lühikeste videofilmide tegemisega Kuusalu vallas toimuvast. Töö toimus omal initsiatiivil ja vabatahtlikult. Eesmärgiks oli saada praktika käigus võimalikult palju kogemusi ja oskusi. Peamiselt olen olnud veebikursustel iseõppija ning aeg-ajalt osalenud mõnel koolitusel nii Filmimehe Erakoolis kui ka Tallinna Ülikooli BFM-is.

Kuusalu vallavalitsus on valla kroonikafilme tellinud juba 15 aastat. Igal aastal korraldab vald selleks vähempakkumise. Esimesed kümme aastat tegi neid režissöör Rein Raamat, hiljem mitmed teised. Mina olen valla tellimusel filme teinud vaid 2018. aastal ning samuti telliti minu käest käesoleva aasta valla kroonikafilm.

Kas ja kui palju on varustus ning tehnika muutunud?

Alustasin odava Canoni peegelkaameraga ja kahe koduvideokaameraga. Filmitegemise õppimiseks olid need piisavad. Tänaseks olen PRIA Leader meetme abiga juurde soetanud Canoni profikaamerad, mis võimaldavad toota juba üsna hea kvaliteediga filme ja fotosid.

Evald Aavik (filmis leitnant Aava) meenutab Kolgaküla seltsi juhile Kaisa Linnole, septembris 2018, kuidas tehti filmi “Inimesed sõdurisinelis”. Foto Allar Viivik 

Kokku on mul üle kümne kaamera. Suuremaid avalikke üritusi salvestan näiteks kolme kaameraga. Lisaks veel statiivid, droonikaamerad, seikluskaamera ning mobiilne hübriidkaamera koos gimbaliga. Kaamerate kasutamise valik sõltub salvestatava sündmuse eripärast.

Kaameratele lisandub valgus- ja helitehnika. Ka seda olen aastate jooksul pidevalt täiustanud. Rääkimata filmi kokkumonteerimiseks vajalikust arvutist ja tarkvarast. Tegemist oli algselt üsna kuluka hobiga, mis on tänaseks kasvanud minu igapäevaseks tööks.

Kuidas Sa sündmustest teada saad? Kas saab ka valida, mida kaameratega jäädvustada?

Paljude sündmustega puutun kokku enda muude vabatahtlike tegevuste või siis minu lastega seonduvaga. Olen aastaid olnud Ida-Harjumaa Invaühingu juhatuse liige. Seetõttu olen jäädvustanud kümneid invaühingu reise ja ettevõtmisi. Olles Valkla koguduse diakon ja juhatuse esimees, olen jäädvustanud kümneid koguduses toiminud avalikke üritusi.

Volikogu liikmena olen osalenud nii koosolekutel kui ka komisjoni töös. Samas on mul olnud võimalus salvestada volikogu istungeid, valimisdebatte ning teha kohalike poliitikute intervjuusid.

Kuusalu meeskoori liikmena olen salvestanud paljusid koori esinemisi nii vallas kui kaugemal. Nelja lapse isana olen käinud kümnetel kooli- ning lasteaiakontsertidel, jalgpalliturniiridel, lõpuaktustel. Enamasti on mul olnud kaamera kaasas. Orienteerujana olen teinud mitmeid filme ja intervjuusid sellest spordialast, mälumängijana jällegi mälumängudest, laadalisena Kuusalu kihelkonna mailaatadest jne.

Mitu filmi oled kodusest Kuusalu vallast teinud? Millised on kõige lemmikumad ning meeldejäävamad?

Kokku olen teinud umbes 300 filmi ja kaks kolmandikku neist on olnud kas Kuusalu vallas toimunud sündmustest või siis Kuusalu vallaga seotud inimestest. Mitmed neist on pälvinud üleriigilise tähelepanu. Paraku pigem tõsisemate sündmustega seonduvalt.

Näiteks kasutas ERR-i Pealtnägija saade Pudisoo küla teevaidluse filmi kaadreid ja intervjuud. Kanal 2 ning TV3 uudistesaated on küsinud kaadreid videodest, mis olid tehtud seoses tulekahjuga Kosu külas ja traagiliselt lõppenud liiklusavariiga Pedaspea külas.

Sotsiaalmeedias on kõige vaadatavam olnud Kuusalu kooli parklas droonilt filmitud time-lapse video “Hommikune kooliralli”. Sellele järgnevad Tallinna teletornis filmitud “Aastavahetus pilvepiiril” ning Kuusalu koolimaja juures tehtud “Drooniga Orava tantsupeol”.

Vimeo.com videoserveri andmetel on nelja aasta jooksul minu filmidel olnud 84 tuhat unikaalset vaatamist, millest pooled on olnud Harjumaalt. Kokku on vaatajaid olnud 48 riigist.

Kuidas kroonikaid näha saab?

Filmid on enamjaolt vabalt vaatamiseks üles laetud vimeo.com serverisse. Otsingusse võib kirjutada märksõnad “kuusalu”, “kuusalu kroonika” või “valgiste”. Mõned lisaks ka YouTube’is. Mõned videod on autorikaitse nõuetest lähtuvalt piiratud juurdepääsuõigusega, näiteks teatrietenduste salvestused.

“Mitmed neist on pälvinud üleriigilise tähelepanu. Paraku pigem tõsisemate sündmustega seonduvalt.”

Valdavalt olen filme, videoid ning fotosid jaganud sotsiaalmeedias Kuusalu Kroonika Facebook’i lehel ning samuti Kuusalu kuulutajas, Kuusalu ajaloos jm. Äsja sai valmis veebileht aadressil kuusalukroonika.ee, kuhu panen valdkondade lõikes üles kõik tänaseni valmis tehtud filmid, videod ning fotoreportaažid.

Viimane film on “Inimesed sõdurisinelis 50 aastat hiljem”. Aastapäeva tähistati Kolgakülas, kunagistes võttepaikades septembris 2018. Mida selle tegemine andis?

Seda filmi olen esitlenud kui oma esimest dokumentaalfilmi. Samas võiks suuremat osa minu poolt filmitud ja monteeritud materjalist nimetada dokumentaaliks, sest need kajastavad tegelikku elu ja inimesi. “Inimesed sõdurisinelis 50 aastat hiljem” on minu arvates film, mis võiks huvi pakkuda mõnele telekanalile. Ma pole osanud siiani oma toodangut neile piisavalt hästi pakkuda. Loodetavasti olen edaspidi selles osas parem.

Materjali sai Kolgakülas salvestatud mitme tunni ulatuses. Kahjuks jäid filmist ruumipuudusel mitmed huvitavad lood välja. Kasutasin Eesti Filmi Instituudi loal mängufilmist katkendeid ning Rahvusarhiivist saadud fotosid. Suuremaks väärtuseks on filmi tegemisega vahetult kokku puutunud inimeste kaadritagused mälestused, mida meenutati kunagises võttepaigas. Neist mõned jõudsid avalikkuse ette esmakordselt.

Sain teada keerulistest olukordadest, mille tõttu oleks võinud mängufilmi tegemine mitmel korral katkeda. Seda saatsid ühelt poolt tugev ideoloogiline surve ja inimlikud nõrkused ning teiselt poolt filmitegijate julgus ning pühendumus. Seetõttu võib filmi ekraanile jõudmist 50 aastat tagasi pidada juhuslike soodsate asjaolude kokkulangemise tõttu otsekui imeks. Tagantjärele paistavad mõnedki asjad hoopis teises valguses. Dokumentaalis räägivad sellest pikemalt režissöör Enn Säde ja filmikriitik Jaak Lõhmus.

Plaanid ja uued filmid? Mis käsil ning mis tulemas?

Käesoleval aastal teen Kuusalu vallavalitsuse tellimusel 12 episoodi valla kroonikafilmi jaoks. Nendest kaks on juba salvestatud. Lisaks on üheks suuremaks tööks Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu tellimusel 16 lühifilmi tegemine traditsioonilisest käsitööst.

Samuti on käesoleval kuul kavas salvestada film Kuusalu kandi ajaloolise rannarahva keele oskajatest. Lisaks ootavad kokkumonteerimist mitmed juba varasemalt salvestatud tööd. Need on tehtud vabatahtlikult. Tean, et neist mitmete valmimist oodatakse juba pikisilmi.

Paraku olen sunnitud viimasel ajal keskenduma pigem tellimustöödele, mis aitavad arveid tasuda. Vaid õhinapõhiselt tehtava töö osakaal on hakanud vähenema. Seetõttu olen vabal ajal ringi liikunud fotokaameraga. Pildistamine, fotode töötlemine ja vaatamiseks üleslaadimine enda ja teiste rõõmuks võtab vähem aega kui filmide tegemine.