Mõned aastad tagasi Kuusalu naise komplekti valmistanud Gitta Truus plaanib meisterdada ka Ida-Harju meeste rahvariidekomplekti. Suurim kordaminek on seeliku rohelise triibu õige värvi leidmine.
Õmblemine ja käsitöö on Gitta Truusi hobi ning amet juba pikka aega. Kuusalus elatud 24 aastast esimene osa möödus perel korteris. “Aga kaks tuba jäid kitsaks. Leidsin, et Kuusalu Keskväljakul rahvamaja kõrval on hoone tühi,” räägib Gitta Truus. Varem asus hoones näiteks tarbijate ühistu mööbli ja majapidamistarvete pood. Sinna tahtiski naine koos abikaasaga ruume rentida. Omanikud aga müüsid need.
“Tegime ühes osas remondi. Võtsin ennast FIE-ks ja koos Ülle Tammemäega hakkasin tegutsema. Aastast 2006 olin üksi,” meenutab Truus.
Eelmisest aastast õpib naine Viljandi Kultuuriakadeemias rahvuslikku tekstiili. Tänavu oktoobrist käib rahvamajas koos tema juhendatud rahvusliku käsitöö ring. “Õmblen vähem, sest aega pole. Kaili Riiberg rendib samades ruumides pinda,” ütleb Truus.
Rahvariided hakkasid naist sügavamalt huvitama aastal 2008. On ta ju laulnud pikka aega Kuusalu naiskooris „Kadri“ ja tantsinud rühmas „Viimikud“. “Minul ei olnud enda rahvarõivaid. Need tuli ise teha. Meie naistel on Anseküla komplekt, kus on väga ilusad plisseeseelikud,” ütleb Gitta Truus. Seitse aastat tagasi tundis Lõuna-Eestist pärit naine, et on piisavalt kaua Kuusalus elanud ning võib endale kohaliku naise komplekti valmistada.
Milline on õige roheline?
Toonane rahvamaja juht Krista Kukk soovitas hakatuseks internetti uurida. “Aga mina ei olnud mingi virtuaalilmas otsija. Siis leidsin, et Jänedal MTÜs Loometöö olid pooleli rahvarõivaste kursused ja hakkasin seal osalema,” meenutab naine. Seelikukangas oli juba Jänedal kootud ning kohe alustati käiste tikkimisega. 2009. sügisel algas Rahvakultuuri Keskuses kaheaastane koolitus ning Truus selle ka lõpetas. Hiljem olid Jänedal veel lisakursused ning nende lõpuks valmistaski naine Kuusalu komplekti.
“Raskeim oli saada kätte täpseid andmeid, millised olid värvid. Tahtsin teha ikka tõetruud komplekti,” ütleb Truus. Suurim töö oli seeliku rohelise triibu õige värvi teadasaamine. Eesti muuseumides naise sõnul Kuusalu originaalseelikut pole. Teadaolevalt on näidis kusagil Peterburi etnograafiamuuseumis, aga sealt neid Eestisse tuua ei saa.
“Ajasin järge Helmi Kurriku ja Ferdinand Linnuse aastal 1938 ilmunud raamatus ”Eesti rahvarõivad”. Seal on Kuusalu rohelise triibumustri pilt. Värvid on säravad, mitte nagu vahepealsetel aastakümnetel valmistatud komplektidel,” ütleb Truus. Jäneda kursuste juhendaja Silvi Allimann aitas toonid ja triibud kokku panna. Kõigepealt kooti telgedel tööproov, millega läks aega peaaegu päev. Lõpuks kooti seelikuriie Lätis telgedel. Seelik on villane, kahepoolne ning pisut õhem kui Kuusalu kandi tavapärased komplektid. Olemas on ka roheline põll.
Ida-Harju mehest
Käised ehk pikkade varrukate ja hõlmadeta pluusi valmistas Truus siiditikandis. Naise pikk-kuub on valmistatud Harju-Jaani näidiste järgi. Kuusalu omi ei ole lihtsalt säilinud. “Vaatad küll, et väga väike kuub. Aga sellel on taga voldid ja seepärast läheb laiemaks. Ja veel on pikk-kuuel üleskeeratavad varrukaotsad. Talvel lasti need alla kinnaste peale,” räägib Truus.
2011. aasta sügisel algas Jänedal uus rahvarõivaste kursus. Selle lõpuks otsustas naine valmistada komplekti ka enda mehele. “Oli valida, kas Sangaste või Urvaste. Aga abikaasa on pärit ikkagi Urvastest, siis valisin selle. Seal on valge pikk-kuub. Vöö on kolm meetrit pikk ja selle kudusin ise,” meenutab Truus.
Järgmise tööna võtab naine ette Ida-Harju ehk Jõelähtme ja Kuusalu meeste rahvariiete uurimise. “Selles on suhteliselt tühi koht. Aino Voolma on küll soovitanud, et tehke meeste vatt Emmaste järgi. Aga kus on oma originaal? Ei saa teha ainult teiste järgi,” on Gitta Truus kindel. Kahjuks on uurimistöö seotud raskustega, sest Eesti Rahva Muuseum alustab varsti kolimist ja kogudele ligi ei saa. “Tahan kirjutada Ida-Harju meeste komplektist seminaritöö. Ja lõputööna valmistada riided,” ütleb ta.
