Suurimad viled on 6-7 meetrit pikad. Väiksemad aga mahuvad pintsakutaskusse. Meister Toomas Mäeväli seab paari aastaga Kaarli oreli taas heasse mängukorda. Mäeväli Orelitöökoda OÜ alustab veel sellel nädalal Tallinna Toompea Kaarli kirikuhoones hiigeloreli uuendamist. Vähemalt kolmandik viledest puhastatakse tolmust, mõlgid ja kriimud painutatakse välja ning ka lõõtsad uuendatakse. Sügiseks korrastab sama töökoda ka Keila kiriku kellad ja korraldab uue kella valamise.
93 aastat tagasi Tallinnas Tõnismäel asuvas põlises eestlaste kirikus valmis saanud pill on omataoliste hulgas siinmail suurim. Orelil on 81 registrit ning see edestab näiteks Toomkiriku, Estonia kontserdisaali ja Tartu Pauluse omi kümne ja rohkema registriga. Pill valmis Ludwigsburgis Walcker & CO vabrikus.
Miks oli toona nii suurt muusikainstrumenti vaja?“Eks selle hankimise ja ehituse taga oli eestlase jonn. Toona ehk 1923 olid baltisakslased veel tugevad ja maarahvast ei lastud veel neli aastat Toomkirikusse. EELK piiskopi esimene kirik oli Kaarli,” seletab meister Toomas Mäeväli. Kogudus otsustas, et meie orel olgu igal juhul suurem kui baltisakslastel.
Nüüd tuleb Mäeväli Orelitöökojal hakata rekordipilli remontima. Kulumise ja väsimuse märgid paistavad silma juba mängupuldil. Selle kolmel manuaalil on osal klahvidel katted lahti. Kui mängida, siis kipuvad klahvid kolisema ja klõbisema. Remont on vajalik ka selleks, et värvida ja värskendada seinu pilli taga ning kõrval. Osa tellinguid tuleb ehitada oreli sisse, aga tolm ja muud ehituspraht kahjustab vilesid.
Milleks kängurunahk?
Ettevalmistustööd algavad juba sellel nädalal. Esialgu võtab meister Mäeväli ette kolmandiku ehk umbes 1700 vilet. “Enamus nendest on väga õhukesest metallist, sest Saksamaa oli 1920ndate alguses toibumas sõjast. Ka oreliehitus oli kriisis. Seepärast on viled õrnad ja osad neist on ka purunenud,” räägib Mäeväli. Kõik viled tuleb tolmust puhastada, sirgeks painutada ning mõlgid ja kriimud kaotada. Väiksemad ja keskmised viib meister Kuusalu töökotta. Tillumate vilede pikkus on väiksem kui pliiatsil. Seevastu suurimad on 6-7 meetrit pikad. “Nende bassiheli sagedus on 16 hertsi. Inimkõrv kuulub veel 12-hertsist heli. Suured viled saab puhustada oreli taha asuvas koori riietusruumis,” teab meister.
Oreli remont pole ainult viled, metall ja puit. Kummalisel kombel vajatakse ka loomanahku. Mäeväli näitab känguru- ja kitsenahka, mis lähevad väikeste lõõtsade uuendamiseks. Olemas on ka loomulikult kunstmaterjalid, millega lõõtsa parandada. “Head on need just kütmata maakirikutes, sest naturaalne nahk muutub lõpuks jäigaks. Kunstmaterjal ei ime aga niiskust ja on igatepidi parem,” kiidab Mäeväli.
Kõik tööd peavad Kaarli kirikus olema valmis hiljemalt juuli lõpuks. Ülejäänud kaks kolmandikku viledest remonditakse lähiaastatel.
Mäeväli töökoja suurem töö on olnud üle 15 aasta orelite korrashoid ning remont. Neid remonditakse Eestis, Soomes ja Lätis. Samas pole töö üleliia kerge. “Juba professor Hugo Lepnurm ütles 25 aastat tagasi, et amet on raske: palju sõite, külmad kirikud ja pidev improviseerimine. Ja nii ka tegelikult on,” tõdeb meister.
Keilasse uus kell
Viimased aastad on tööde nimistusse lisanud ka kirikukellade remondi ja valamise korraldamise. Neid on uuendatud üle Eesti. Tänavu on suurem töö Keila Miikaeli kiriku uue kella valamine ja olemasolevate remont. “Tahame viia ellu kauaoodatud plaani, mis algas juba eelmise kümnendi lõpus. Kogudusel on huvi panna kellad lööma elektrisüsteemiga. Nüüd on teada, et annetuste, korjanduse ja linna abiga saab asi tehtud,” teab Mäeväli. Uus, 310-kilogrammine kell peaks saama valatud juuli lõpuks. Hiljemalt septembri lõpuks ehk Miikaeli päevaks on see üleval. Olemasoleva kahe kella juures on uuendatud löömiseks vajalikud mehhanismid ning edaspidi hakatakse liigutama kellasid, mitte tila.
Mäeväli seletab, et enamusel kirikutornidest on kellakorrusel akende ees luugid. Aga ajalooliselt pole vanadel kirikutel olnud luuke või isegi torne. “Kella löödi üleval. Aga kellamehed hakkasid mõned sajandid tagasi rajama luuke, et varjata tuisku ja tormi,” räägib ta. Keilassse tulevad torni ribiaknad. Et lumi läbi akende sisse sisse ei tuiskaks ning linnud ei lendaks. Ribiaknaid on kasutatud näiteks Viljandi Jaani kirikus ja Jõhvis.
„Kolm kella hakkavad lööma mažoor kolmkõlas. Praegu saab seda kuulata näiteks Haapsalu piiskopikirikus igal keskpäeval ning Viljandi Jaanis enne teenistust,” teab Mäeväli.
