Kuusalus tegutsev Leo Siemann on korraga mitme ala mees. Meedik, spordihuviline, ettevõtja ning leiutaja. Kui üle kümne aasta tagasi mõtles ta välja kontoritoolile lisaraami asjade paigutamiseks, siis mullu aga juurutas sini-must-valged tossu-, kinga- ja ketsipaelad.
Viimasel ajal on Leo Siemann ennast jaganud koduvalla ning Briti saarte vahel. Viimane pikem kodusolek on kohtumispäevaks kestnud juba kuu aega. “Aga talvisel ajal elan Briti saartel. Seal on kliima ja tervis paremad, elukeskkond huvitavam ning leiutaja jaoks viljakam,” ütleb mees.
Samas võib talle vastu vaielda, sest head ja nupukad ideed ei küsi vist ajast ega kohast. “Vahel võib hea ja teravmeelne idee tulla tõesti süües või duši all. Aga kõik oleneb sellest, milline ümbrus sind inspireerib. Seepärast ongi ajalooline taust väga tähtis,” räägib Leo Siemann. Ta seletab, et 19. sajandi Briti saared ehk Victoria aeg tõi inimkonnale hulga põnevaid asju. Seda alates aurumasinast kuni suure tööstusliku revolutsioonini. Sealne insenerimõte on tugev ning arendav.
Panipaik tooli all
Oma esimese leiutisega sai Siemann maha 13 aastat tagasi. See oli täiendus kontoritoolile ehk väike raam, kuhu sai asju panna. “Tavaliselt on istme all üks metalltoru. Aga mina panin istme alla neli väikest posti ja sinna tekkis panipaik. Mõte tekkis Inglismaal,” meenutab mees. Uuendus kinnitati patendina nii seal kui ka Eestis. Ameerika Ühendriikides sattus tooli panipaik isegi kohtuvaidluse objektiks. Õigus jäi eestlasele. Seeriatootmisse leiutis siiski pole jõudnud.
Vahepealsed aastad kulusid Leo Siemannil mitmele asjale. Nii on ta seotud paari-kolme digileiutisega. Kuid nendest ei saa mees praegu lähemalt rääkida. Avalikest asjadest koostas Siemann 100 Eesti kaubamärgi kodulehe, kuhu Eesti 100. sünnipäevaks sai üles sada Eesti kaubamärki. “EAS-i esimene Eesti kaubamärk oli selleks ajaks ebaõnnestunud. Ning tagatipuks ebaõnnestus ka teine märk ehk nn siil. Minul oli seda kurb vaadata,” räägib mees.
Ta alustas enda tegevust teisest otsast. Täpsemalt ei otsinud ta mitte Brand Estoniat, vaid sadat Estonian Brandi. “Briti saartel ikka uuritakse, et mis Eestis tehakse ja millised on Eesti suured inimesed ning ideed. Mina saan viidata kodulehele, et vaata ise ja uuri,” ütleb Leo Siemann.
Juba toimiva kodulehe eest on Kuusalu mees saanud kiitust väliseestlastelt ning mõnedki Eesti firmad on ettevõtmist rahaliselt toetanud.
Tuntud Eesti kaubamärgid
Kodulehel on tutvustatud Eesti tuntud inimesi (Arvo Pärt, Neeme Järvi, Baruto, Kostabi, Carmen Kass, Kelly Sildaru ja Ott Tänak) ning tuntud kaubamärke (Skype, Taxify, Bolefloor, Estonia klaver, Vana Tallinn, Milrem, Kalev, Koda, A. Le Coq, UpMade jpt.) “Rahvahääletust ma ei korraldanud. Tegin ise nimekirja ning palusin ka sõbrad ideedega appi,” kirjeldab Siemann tööd.
Samas on ka hiljem tulnud huvitavaid vastukajasid. Nii arvas mees 100 kaubamärgi hulka ka Jõelähtme golfiklubi. “Siis läks mõni aeg mööda ning uuriti, et kas Otepää golfi ei lisagi. Panin ka selle nimekirja,” ütleb mees. Ta lisab, et esindatud on erinevad elualad (tehnoloogia, meedia, kultuur, sport, ettevõtlus jne.) ning vanemad ja uuemad kaubamärgid.
Mullu sügisel jõudis aga Leo Siemann Eesti värvides paelteni. Põhjus oli väga praktiline. “Meestel on väga peened ehk kahe-kolme millimeetrised paelad, millega on vahatamisel pidev tegu. Nikerdad need kinni, aga natukese aja pärast on need taas lahti. Minu paelad on karedad,” näitab leiutaja Siemann. Eesti lipu värvid viisid patendiandmise venimiseni. “Sellise värviga taotlusi ei vaata läbi ega tee lõplikku otsust mitte patendiamet, vaid lõpuks läheb asi riigikantselei kätte,” seletab mees. Kui ta patendiameti disainieksperdile näidiseid tutvustas, küsis ta ka lipuvärvide kohta. “Vastati, et päris hea idee. Vastust tuli veidi kauem oodata ehk kokku kolm kuud. Esimene partii valmis mullu novembris.”
Tootma peaks Eestis
Praegu on Kuusalu mehe tooteportfellis 7–8 sorti paelu. “120-sentimeetrine pael on 5–7 auguga jalatsile. 75-sentimeetrine aga 2–4 augu jaoks. Paelad on mustale kingale, suvekingale, golfikingale, tossule ja ketsile,” jätkab Siemann. Kõige õhem pael on praegu 3,5 millimeetrit. Osadel neist on sisse punutud ka helkurniidid. Osad on aga nn piiriposti mustriga. Toode on kaitstud tööstusdisainilahenduse tunnistusega ning kaubamärk on turul firma OÜ Täitsa Pael nime all. Paelasid valmistab firma Tartust. “Ise ma neid magamistoas ei ketra, sest tootmine annab tolmu ja nõuded on karmid. Tehakse neid ikka Eestis. Kui me paela ka toota ei oska, mida me siis üldse oskame teha. Lihtsaid asju peaks ikkagi Eestis ja eestlaste kätega tootma,” räägib Leo Siemann. Praegu on aina rohkem tooteid Hiina või Kagu-Aasia päritolu.
Kuidas hilissügisel alanud tootmine ka müüb? “Viimati olin kohal Viljandi järve jooksul, kus väga palju ei ostetud. Kuusalu mailaadal aga müüsid paelad eriti hästi. Kunagi ei tea, kus ja mis kaubaks läheb,” arutleb mees. Tutvustamiseks on tal kaasas nn paelapuu, kus paelad ilusasti näha ning põhi on jalalaba kujuline.
Leo Siemanni eelmine leiutis ehk veebilahendus “100 Estonian Brands” koduleht on nähtav aadressil: www.EstonianBrands.com. Tema lugu on leitav kodulehel “Estonian Inventor” http://www.estinventor.com/my-story
Milliseid Eesti leiutisi maailm tunneb?
• “Enne digiajastut on suurim leiutis kindlasti Walter Zapp ja tema spioonikaamera Minox. Karl Papello oli ka tuntud mees. Tal oli üle 100 leiutise,” räägib Leo Siemann. 1930*-ndate lõpus lahkus Papello Eestist. Enne seda oli ta just välja mõelnud nn elektroonilise kõrva, mis ütles täpselt, kui kaugel asub lennuk vaatlejast. Aastal 1938 läks leiutis Saksamaal käiku. “Naissaarel sündinud Bernhard Schmidt ja tema lainurk teleskoop on ka väga tuntud,” lisab mees.
• Tartus töötanud ja Elva kalmistule maetud Ivan Kondakov mõtles välja tehiskautšuki. Arnold Seppo kirurgilised leiutised, eriti tema reieluu-kaela fiksaator on patenteeritud mitmes paigas üle ilma. “Samuti oma põletussalv, mida sai ja saab siiani apteegist osta,” ütleb Leo Siemann.
• Johannes Hint, tema silikaltsiit ning hilisem tegevus Desintegraatoris on samuti teada. “Uuemast ajast muidugi digiasjad, Skype ja maksesüsteemid. IT ja nutiasjad arenevad suure hooga,” rõõmustab mees.
