“See tundus meile uskumatu. Oli suur-suur üllatus, et meid on niimoodi märgatud, sest me ei tea, kui palju teevad teised koolid. Me oleme ju ikkagi väga oma kooli sees,” kommenteerib Piret Kamber Kuusalu keskkooli autasustamist “Aasta kiusuennetaja kool 2018” tiitliga.

Kamber alustas Kuusalu keskkoolis tööd kolme aasta eest, kui seal oli tehtud otsus, et ühinetakse sihtasutuse Kiusamisvaba Kool poolt koordineeritud KiVa programmiga.

Naine on ametilt eripedagoog. “Mind kutsuti siia tööle kui tugikeskuse juhti,” meenutab ta.

Kiusamise vormid

Kiusamine võib olla nähtav nagu füüsiline ja sõnaline või siis varjatud, kus inimest tõrjutakse, levitatakse tema kohta kuulujutte või küberkiusatakse.

Füüsilist tõuklemist on Kamberi sõnul üha vähem. “Enamasti on need ühekordsed lahendamata arusaamatused. Ülekeenud emotsioonidega laps ei pruugi end hästi kontrollida ja siis võibki tekkida olukord, mida asutakse lahendama nii-öelda käte abil,” ütleb Kamber.

Halvustavad sõnad võivad käia näiteks kellegi juuste värvi või pikkuse kohta. “Sõnad teevad haiget. Kui me lastega pärast juhtimit sellest räägime, siis enamasti selgub, et ütleja ei olnud pahatahtlikult mõelnud, oli mõeldud naljana, aga laps, kelle pihta seda tehakse, kindlasti seda nii ei näe,” ütleb Kamber.

“On varjatud kiusamine, kus keegi jäetakse grupist välja talle midagi ütlemata. Teda hakatakse vaikivalt tõrjuma, hoitakse eemale, minnakse ära. See on väga salakaval kiusamise liik, millele mõnikord on raske jälile saada. Kiusatav ei pruugi esialgu arugi saada, et teda tõrjutakse,” arvab Kamber.

Aina enam puutume kokku küberkiusamisega. “Klassides on moodustunud grupid. Noored arutavad erinevaid olukordi ja võivad otsustada, et keegi ei sobi enam sinna gruppi. Ta visatakse sealt välja. On juhtunud, et väljavisatule saadetakse nutitelefoniga ähvardavaid emotikone,” kirjeldab Kamber. Emotikoniks võib olla näiteks pommi pilt.

“Kiusamine ei ole ainult õpilastevaheline asi. On ka täiskasvanud – lapsevanem või õpetaja või muu kooli töötaja. Kaks lapsevanemat võivad omavahel kiusu ajada. Kiusamine on kiusamine igal juhul. Me ei tolereeri seda mitte mingil tasandil,” on Kamber resoluutne.

Kuidas töötatakse?

“Kui me Kuusalus KiVa programmiga alustasime, siis kiusatud laste protsent koolis oli 30 ligidal. See oli enne kiusuennetamisprogrammi rakendamist,” ütleb Kamber.

Praegu on Kuusalu keskkooli tugikeskus ehk Kiva tiim viieliikmeline: eripedagoog Piret Kamber, algklasside õpetajad Kaire Truus ja Heleri Šelemba, põhikooli matemaatika õpetaja Pille Pürg ja abiõpetaja Inga Püüa.

Arusaamatusi lahendab esmalt sotsiaalpedagoog. Kui on näha, et tegemist on kiusujuhtumiga, siis asub tegevusse KiVa tiim, mis lahendab juhtumi vastavat metoodikat järgides.

KiVa programm hõlmab lapsi esimesest kuuenda klassini. Selliseid õpilasi on Kuusalu koolis ca 400. Nende klassides toimuvad KiVa tunnid, mida viivad läbi klassijuhatajad.

Pedagoogide kasutada on Turu ülikooli teadlaste koostatud “Õpetaja käsiraamat, 1. moodul” ja “Õpetaja käsiraamat, 2. moodul”. Välja on antud ka “Miniõpik lapsevanematele”.

“Kui kiusujuhtum tuleb gümnaasiumiosast, siis meie jaoks ei ole vahet, kust tema tuleb. Igal juhul sekkume,” kinnitab Kamber.

Eelmise aasta 15. septembril korraldati lausa ülekooliline KiVa päev – terve päev kiusuennetavaid tegevusi, kuhu oli kaasatud kogu koolipere.

TEAVE: Auhind Viljandimaalt
• 23. augusti õhtul oli KiVa programmiga ühinenud koolide suvekoolis Viljandimaal Sammuli puhkekeskuses pidulik tseremoonia. Ette loeti neli parimat kiusuennetajat kooli.
• “Me hindasime koole selle alusel, kui põhjalikult ja süsteemselt nad koolis kasutavad kõiki neid elemente, mis programmis ette kirjutatud on,” selgitab sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar.
• 3.-4. koht läks jagamisele Suure-Jaani kooli ja Jüri gümnaasiumi vahel. 2. koha pälvis Rocca al Mare kool. 1. koha sai Kuusalu keskkool. See on esimene kord üldse, kui Eestis sellised auhinnad välja anti.
• “Kuusalu keskoolis on ennetustundide tegemine ja juhtumite lahendamise metoodikate kasutamine kõrgel tasemel. Nende KiVa tiim on osalenud erinevatel täiendkoolitustel, ühisüritustel ja tugigruppides, mida me koolidele pakume. Kuusalu on näidanud üles initsiatiivi ka erinevate ürituste korraldamisel õpilastele,” põhjendab Toomesaar.
• Lisaks sädelevale klaastähele saab Kuusalu KiVa tiim sponsor Nordicalt auhinnaks edasi-tagasi sõiduAmsterdami.