Kui kõik läheb plaanide kohaselt, algab 10 korteriga hoone ehitamine tänavu juunis ja valmib veel selle aastanumbri sees. Vajaminevast 560 000 eurost 70 protsenti loodetakse saada Euroopa Regionaalarengu Fondilt, ülejäänud 30 protsenti oleks valla omafinantseering.

“Toetatud elamise hoone idee on pärit Kaie Ustavilt,” märgib Kuusalu vallavolikogu esimees Kalmer Märtson. Ustav töötab MTÜs Kuusalu Hoolela erihoolekandeteenuse koordinaatorina. Eelmisel aastal moodustatud Kuusalu Hoolelas on palgal 19 inimest, sealhulgas erivajadustega inimesed, kes teevad tööd töökeskuses.

“Kogu see projekt on suunatud psüühiliste erivajadustega inimestele. Neil võib olla raskusi kohanemise ja oma igapäevaelu korraldamisega. Nad vajavad natukene lisatuge,” räägib Ustav toetatud elamise kohta.
“Paljudel on kõrval vanemad, õed, vennad. Probleem tekib siis, kui ühel hetkel seda tuge neil ei ole. Selleks ongi planeeritud sellise hoone ehitamine, kus oleks võimalik neil oma elu iseseisvalt korraldada, vajades mõnikord selleks kõrvalist abi,” selgitab Kuusalu valla arendus- ja vallavara spetsialist Tõnu Ammussaar.

70 protsenti euroliidult

“Kuusalu vallas ei ole eriti sotsiaalelupindasid. Me hakkasime tegutsema peale seda, kui sotsiaalministeerium kuulutas 2015. aastal välja hanke erihoolekandeteenuste reorganiseerimiseks,” räägib Ustav.

Järgmise aasta augustis esitas Kuusalu vallavalitsus Euroopa Regionaalarengu Fondile taotluse toetatud elamise hoone rajamiseks. Sooviti 392 000 eurot ehk 70 protsenti hoone ehitusmaksumusest. Ülejäänud 168 000 eurot ehk 30 protsenti lubati katta valla omavahenditest.

Eurorahade esimeses taotlusvoorus osales 23 soovijat üle Eesti. Neist jäid sõelale kümme, teiste seas Kuusalu valla taotlus, mis kinnitati rahandusministeeriumi asekantsleri otsusega mullu 20. septembril.
Heakskiidetud otsused läbivad veel teise taotlusvooru, mille tähtaeg oli 24. jaanuaril 2018. “Teine voor on selline, kus me võistlesime iseendaga, et kas me vastame ikkagi kõikidele tingimustele, mida me oleme lubanud,” räägib Ustav. Lõplik kinnitus 392 000 euro osas tuleb Kuusalu vallale kolme kuu pärast.
Toetatud elamise hoone projekteerija leidmiseks korraldas Kuusalu vald siiski juba riigihanke. Parima pakkumise tegi OÜ Projekt Kuubis.

Märtsoni sõnul selgub lõplik ehitusmaksumus ja ehitaja uue riigihanke käigus. Toetatud elamise hoone kerkib Kuusalu alevikku aadressile Keskväljak 2. “Ehitus peaks algama juunis 2018,” loodab Märtson.
Euroraha kasutamisega liitub tingimus, et projekt peab olema lõpetatud selle aasta 31. detsembriks. Hoone läheb valla bilanssi, seda hakkab kasutama MTÜ Kuusalu Hoolela.

Kümme korterit

“Hoonesse ehitatakse kümme korterit, millest kaheksa on ühesed ja kaks kahetoalised. Kokku 12 inimesele. Ühe korteri suuruseks on planeeritud 30-35 ruutmeetrit,” täpsustab Ammussaar.

Ustavi sõnul on näiteks üheses korteris köök, magamisnurk ja WC-duširuum: “Siis tuleb kõikidele ühine pesupesemise ruum, sest korterid on väikesed ja pole mõtet igaühele oma isiklikku pesumasinat panna. Ja siis tuleb üks ühisruum.”

Praegu on toetatud elamise ootejärjekorras kaheksa inimest. “Kõige nooremad on pisut üle kahekümne ja vanimad on natuke üle neljakümne,” selgitab Kaili Allmägi, kes on Kuusalu Hoolelas tegevusjuhendaja. “Kõik sinna minevad inimesed on töötavad inimesed. Lähevad iga hommik tööle. Ka praegu ei ela keegi neist kinnises asutuses.“

“Psüühiline erivajadus hõlmab ka näiteks depressiooni. Arvestades ka selliseid psüühilise erivajadusega inimesi, võib nende arv küündida Kuusalu vallas kahesajani,” arvab Ustav.

Päevahoiu vajadus

Kuusalu Hoolelas tugiisiku projekti koordinaatori ja tegevusjuhendajana töötav Maria Prääts arvab, et vallas oleks vaja ka päevahoidu. Rahastust selleks taotletud veel ei ole.

“Puuetega inimestele toimetulekuks vajalik abi on praegu tagatud hooldajatoetuse määramisega Kuusalu vallavalitsuse poolt. Hooldatavate hulgas võib olla nii eakaid kui tööealisi, kes vajaksid päevahoiu teenust,” räägib Prääts.

“Ühe versioonina on ka käinud läbi, et päevahoid võiks tulla kunagi planeeritavasse eakate kodusse,” arvab Prääts.

Päevahoiuks ei pea olema eraldi maja. Selleks võivad olla ka mingid olemasolevad kohandatud ruumid,” arutleb Allmägi.

“Arvestada tuleb seda, et saabub aasta 2020,” tuletab Ustav meelde aastat, kui eurorahad vähenema hakkavad. Soov on, et päevahoiu probleem laheneks enne seda.