Paljud ei puutu puurkaevude rajamisega ise kokku, kuid sellega seonduv võib sellegipoolest huvi tekitada, eriti maapiirkondades. Oma teadmisi ja kogemusi jagab Balti Puurkaev OÜ tehniline juht Tõnis Ennok.
Millistel asjaoludel tuleks rajada puurkaev?
Kui soovite kodule vett, aga veevõrguga liitumine on tülikas, siis on lahenduseks puurkaev. Pakume terviklahendust – puurkaevu rajamist, projekteerimist, veevarustust, et vesi saaks hoonesse. Pärast seda, kui puurkaev on rajatud, tehakse analüüsid, laborist tulevad vastused ja vastavalt sellele saab soovitada, milliseid filtreid paigaldada – näiteks on sagedamini vaja rauaeraldusfiltrit.
Ka ühisveevärgi vesi on ühel või teisel viisil töödeldud. Puurkaevu rajamisel peame arvestama, et peame filtreid ka pakkuma. Lõpuks tuleb vesi ka majast välja juhtida, ja selleks on erinevad variandid: kas paigaldada kogumismahuti, rajada septik või biopuhasti. See sõltub sellest, kuidas põhjaveeala on kaitstud, kuidas geoloogiline läbilõige on, mis muidugi sõltub asukohast.
Kui kõik kolm valikut on olemas, on kõige mõistlikum septik, mida peab tavatarbimise juures tühjendama aastas ühe korra. Kogumismahutit peab keskmine leibkond tühjendama korra kuus. Projekteerimise käigus selgub, mida tohib panna. See ongi tervik: vesi majja, vesi majast välja, tekib sünergia, kõik asjad toimivad koos. Mõistlik on tellida kõik ühest kohast.
Millest tuleks puurkaevu rajamisel alustada? Millised on järgmised sammud?
Alustada tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest (KOV) – esitada puurkaevu asukoha kooskõlastuse taotlus. Omavalitsus vaatab selle läbi ja väljastab korralduse või siis ei väljasta, sõltuvalt sellest, mida detailplaneering või kohalikud olud seal ette näevad. Taotluse vormistamisel saame ka meie aidata. Selle pealt saame alustada koostööd. Järgmine samm on projekti koostamine ja selle alusel taotleme KOV-ist ehitusloa, mis on puurkaevude puhul kohustuslik.
KOV kaasab keskkonnaameti, mis kooskõlastab selle või jätab kooskõlastamata. Kui kooskõlastused olemas, väljastab KOV ehitusloa ja me saame hakata puurkaevu rajama. Kui on tellitud juurde jätkutööd, pumbapaigaldused, siis tehakse vastavad ühendused ja paigaldatakse ka need. Terviklahenduse puhul ka heitvee pool. Viimane samm on kasutusteatise või -loa taotlemine KOV-ist.
Kui tihti tuleb projektis teha muudatusi ja milliseid tavaliselt on vaja teha?
Võib juhtuda, et asukohta on vaja muuta. Siis tehakse keskkonnametile selleks taotlus. See võib juhtuda täiesti tehnilistel põhjustel. Näiteks on projekteerimisel vaadatud, kuidas on kõige otstarbekam puurkaevu rajada, aga lähemal uurimisel selgub, et paremaks võib osutuda mõni teine koht. Selleks, et otsustada, kas koht on kaevu rajamiseks sobilik, on teatud parameetrid ja lähteandmed.
Litsentseeritud puurkaevude projekteerija pakub sobilikud asukohad välja ja selle alusel tulebki otsustada. Puurkaev tuleb rajada hoonetest vähemalt 10 m kaugusele, septik-biopuhasti puurkaevust 60 m kaugusele ja kinnine kogumismahuti 10 m kaugusele. Projekteerija peab kõigi nende lähteandmetega arvestama.
Milline on sagedaseim viga, mida puurkaevudega seoses tehakse?
Tihti juhtub, et inimene on ostnud kinnistu ja hakanud alles siis veega tegelema. Ja kui siis selgub, et vesi on 100 m sügavusel, siis tõstab käed üles – puurkaevu rajamine võib osutuda nii kalliks, et võib näiteks tunduda suvilakrundil mõttetu. Mind paneb alati imestama, et kõik teavad, kui kaugel on alajaam, aga seda, palju puurkaev maksab, ei hakatagi enne uurima, kui krunt ära ostetud.
Mind paneb alati imestama, et kõik teavad, kui kaugel on alajaam, aga seda, palju puurkaev maksab, ei hakatagi enne uurima, kui krunt ära ostetud.
Küsitakse küll, palju elekter maksab, aga unustatakse küsida, palju vesi maksab. Minu soovitus on: tehke hinnapäring ära, see on täiesti tasuta ja saate teada, palju veevärgi rajamine maksma läheb.
Mis määrab puurkaevu rajamise hinna?
Hinna määravad kõik parameetrid kokku, alates kaevu sügavusest. See on põhitegur, sinna joonistuvad teised asjad juurde, näiteks projekteerimine, aja- ja materjalikulu.
Kui sügavale maa sisse olete puurinud?
Harjumaal on puurkaevud keskeltläbi 30–50 m sügavused. Kui on ühisveevärgi kaev, siis võib puurauk minna ka palju sügavamale. Kõige sügavam puurauk, mis me oleme puurinud, on Tallinna linnas Mähe taga, kus tuli minna sügavamale kui 100 m. Sellise puuraugu rajamiseks peavad ilmastikuolud väga head olema.
Eelmisel sügisel Mähe puuraugu rajamisel jäimegi veidi ilmahätta ja pidime tööd jätkama kevadel. Peavad olema ikka korralikud plusskraadid. Nii sügavad kaevud nõuavad palju tööd ja vaeva. Meie maapinnas on pealmine kiht moreen, siis on savikihte, siis tuleb liivakivi ja kivimid.
Milliseid probleeme ette tuleb?
Eks see kõik on omajagu keeruline (naerab). Kui on madalad kaevud, siis on lihtsam, kui sügavad, siis raskem. Me ei tea kunagi ette, mis meid seal all ees ootab, kas meil õnnestub projekteeritud geoloogilisel läbilõikel vett saada. Näeme, et vesi peaks olema 30 m sügavusel, aga praktikas võib tulla vajadus minna oluliselt sügavamale.
Projekti koostades vaatame ka naaberkaeve, need on tänapäeval kõik registrites. Võib juhtuda nii, et naabril on 30 m sügavune puurkaev, aga meie peame tegema 50 m sügavuse. Kahjuks sinna niisama keegi ligi ei pääse, samas kui registrisse pääsevad kõik ligi. Reaalselt ei ole võimalik kivimi veeandvust enne puurimistöid hinnata – see selgub töö käigus.
Hinna määravad kõik parameetrid kokku, alates kaevu sügavusest. See on põhitegur, sinna joonistuvad teised asjad juurde, näiteks projekteerimine, aja- ja materjalikulu.
Kui puurkaevu valmis saame, siis edastatakse andmed puurimispäevikust koos laborist tulevate veeproovide vastustega keskkonnaregistrile. See on üleüldine kaart Eesti puurkaevudest, mis on abiks uute puurkaevude rajamisel. Oleme juba 15 aastat kaevusid puurinud, suuremates valdades ja asulates on meil omajagu kogemust ees ja sisemist infot palju kogunenud, kuid siiski esineb jätkuvalt ka ettenägematusi.
Mis juhtub, kui maa sees on rahn või tekib mõni muu probleem?
Kui rahn on ees, siis on masinad, mis sellest läbi puurivad. Vanasti oli küll nii, et kui rahn tuli ette, siis lõpetati puurimine ja valiti teine koht, tänapäeval seda probleemi ei ole – tehnika on arenenud. Pigem võib juhtuda, et on mõni koht, kust ei saagi vett. Siis ongi nii, et tuleb sellega leppida.
Kuidas vett jaotatakse, kas ühe kaevu tegemine võtab teiselt vee ära?
Ei võta ära. See ei pea paika. Pigem võib veepeegel teises puurkaevus langeda, aga veetase taastub. Kui tegemist on puurauguga, mis ei vasta normatiividele, on näiteks tehtud 6–7 meetri sügavune auk ja pandud toru sisse – pinna- ja puurkaevu ristsugutis, mis pole üheski registris , siis võib juhtuda, et naabrusse rajatav uus kaev tõmbab sealt vee ära ja vesi ei tulegi tagasi. Seda on ette tulnud Vasalemmas, kus on kaeve, mis on ennemuistsel ajal ebaseaduslikult tehtud. Aga neid ei saa nimetada puurkaevudeks. Uutega, mis on registris, seda probleemi ei teki.
Kuidas on kaevutegijate seisukohalt veega olukord Viimsis, Harkus, Sauel?
Viimsisse pole minu praktika ajal ühtki puurkaevu luba väljastatud. Põhjavee varud on üsna otsakorral ja tavakodanikel uusi puurkaeve teha ei lasta. Arendustes, mis on rajamisel, on veeküsimus juba lahendatud, muidu ei anta arendajatele lubasidki välja. Kogu Viimsi on kaetud ühisveevärgi põhjal. Ses suhtes on seal tiheasustus, seal ei ole enam sellist hajaasustust nagu linnast välja Kuusalu või Kostivere poole sõites.
Ka Harkul-Sauel on hajaasustus ja seal teeme kogu aeg midagi. Aga kui on ühisveevärk, siis ei anna omavalitsus puurkaevuks luba – omavalitsus on veevärgi rajanud ja enda oma rajamine ei tule kõne allagi. Sauel on piirkondasid, kus antakse luba tingimusel, et kui tuleb ühisveevärk, siis inimene on kohustatud sellega liituma. Aga vahepeal on inimesel ju elutegevuseks vett vaja.
Balti Puurkaev OÜ
• Ettevõte töötab alates 2008. aastast.
• Meeskonda kuulub 17 inimest.
• Rajatud on üle 2000 kaevu.
• Võimekus on puurida kuni 160 m sügavusele.
• Töid tehakse üle Eesti ja aasta läbi, kuni kümnekraadises pakases.
• Kliendid on valdavalt eraisikud, aga ka ärikliendid.