Kui läks trumm, siis mingu ka pulgad. Õnneks Kurna külas seda vanarahva tarkusetera ei aktsepteerita. Kurna mõis on küll läinud või kohe-kohe minemas, kokku kukkumas, aga mõisa park sai tubli värskenduskuuri.

Aastaid peremehetses siin võsa, ära olid vajunud kunagised kõrged pargiteed, mädanik oli söönud sillad tiike ühendavatelt kraavidelt ja tiigid ise oli aeg kinni kasvatanud. Puud, pargi uhkus, olid kas surnud või jalalt kuivanud. Kurnasse polnud just palju jäänud, mis kunagist uhket mõisaparki oleks meenutanud.

Kui Kiili vald aga 2016. aastal oma seni alevikus olnud discgolfi rajale uut asukohta hakkas otsima, läksid otsijate pilgud ka kahe valla, Rae ja Kiili valla piiril olevasse Kurna parki. Et Rae vald tegeles samal ajal oma elanikele ka sobiva puhke – ehk moodsamas keeles rekreatsiooniala otsinguga, siis oli varsti vallajuhtide tasemel käed löödud. Seda enam, et mõlema valla keskusesse, nii Kiili kui Jürisse on Kurnast linnulennult kolm kilomeetrit.

Rae vald võttis Kurna ajaloolise mõisapargi renoveerimise oma arengukavva – jääb ju see park ikkagi Rae valla territooriumile –, Kiili vald aitas aga projekti stardirahaga käivitada. Nii meenutab pargi rekonstrueerimise algust Kurna külavanem Aivar Aasamäe.

Nüüdseks, vähem kui kolme aastaga, on 11-hektariline pargipind puhastatud võsast, pargiteede muldkehad on peale täitmist taas tee kõrguse omandanud, seitsmest tiigist viis on veekasvudest ja mudast puhastatud ning tiike ühendavatele kraavidele-kanalitele on rajatud taas sillad. Kõik haiged ja jalalt kuivanud puud on eemaldatud, asemele on istutatud 101 uut.

101 puud

Miks just 101, aga mitte näiteks 100 või 110, tekib pargi külastajal loomulik küsimus.

“101 on Kurna jaoks sümboolse tähendusega. Kurnas elab 101 inimest, pikka aega kurseeris Tallinna ja Kurna vahet liinibuss numbriga 101 ja Eesti Vabariikki tähistas oma 101 sünnipäeva just Kurna mõisapargi renoveerimise aastal,” teab külavanem.

Massiivsed pargipingid on valmistatud samas pargis kasvanud ja jalal kuivanud, pooleks saetud saarepuudest. Pinkidele tuleb varsti ka lisa – istumiskohad saab suurima tiigi ääres asuv vabaõhuetenduste ala, mida kaarena piiravad jaapani nulud – nii nagu nad kunagi olid poolkaares ka mõisa ees. Juurde on istutatud veel punaseid vahtraid, hõbekuuski, püramiidhaabasid.

Pargi renoveerimisel jäeti kuivanud saarepuud viie meetri kõrguselt kasvama. Nüüd oodatakse vigursaagijaid neist puitfiguure välja saagima. Kodumaistelt saagijatelt on lubanud tulla mõõtu võtma ka Soome ja Läti meistersaagijad.

Oodatakse annetusi

Pargis on ka täismõõtmetes, 1472 meetri pikkune ja 18 tiialaga discgolfiväljak.

“Discgolfarid on meil siin igapäevased käijad, võistlused toimuvad igal kolmapäeval. Eelregistreerimisega lubatakse siis rajale 90 mängijat, seni on rekordpäevaks olnud 86 discolfisõpra,” kõneleb külavanem. Sellise pargi ja discgolfiraja ülalpidamine nõuab vallalt ka kulutusi ala korrashoiuks.

Kui palju peavad valla maksumaksjad pargi ülalpidamiseks kulutama, pole veel selge, sest Rae vallavanem Mart Võrklaev usub, et ka vastutustundlik spordisõber aitab discgolfirada ja selle lähiümbrust üleval pidada. Pargis olevatelt infotahvlitelt leiab telefoninumbri 900 1384, kuhu saavad helistada need, kes tahavad pargi või golfiraja heaks annetada näiteks kolm eurot. Number 1384 tähistab Kurna mõisa esmamainimise daatumit ajalooürikuis.

“Mujal riikides on selline finantseerimismeetod parkide ülalpidamisel üsna levinud,” kinnitab Mart Võrklaev, kes usub, et ka Kurna pargi külastajad aitavad parki korras hoida ja edasi arendada.