Viieliikmeline kaunite kodude valimise žürii hindas juuli alguses 13 kodu, rajatist, hoonet ning objekti. Eriti suur rebimine oli ühiskondlike objektide kategoorias, kus oli kuus nominenti.
Harju Elu vestles žürii liikme, Harjumaa omavalitsuste liidu (HOL) juhiabi-haldusnõuniku Külliki Aeroga.
Kuidas jagunesid seekordsed nominendid kategooriate kaupa?
Ühiskondlikke objekte oli hinnata kuus, eramuid viis ja maakodusid kaks. Kõiki nominente külastasime Harjumaal 8.–9. juulini.
Kes peale teie veel žüriisse kuuluvad?
Tööd juhib Maret Välja ehk HOL-i peaspetsialist. Liikmed on Keila abilinnapea Inge Angerjas, Eesti kodukaunistamise ühenduse esindaja Jüri Muru ning vabakutseline ajakirjanik Karen Schmidt.
Mis jäi tänavusel hindamisel-valimisel eriliselt meelde?
Ühiskondlikke objekte oli sel aastal palju ja kõik olid tugevad kandidaadid. Lisaks võitjale veel Saku vallamaja, Jüri tervisekeskus jt. Valik nende vahel oli raske. Varasematel aastatel on neid objekte konkursile esitatud vähe.
Kas objekte-kodusid tuleb aasta-aastalt juurde? Ning millega püütakse enda kodusid huvitavaks teha?
Kahjuks on esitatud objektide arv aasta-aastalt vähenenud. Järjest rohkem hoitakse silma peal aiandustrendidel ja soetatakse uusi eksootilisi taimi. Samuti oli näha, et üha enam püütakse aedadesse tuua ehedat looduslikkust – näiteks oli mitmel pool värvilisi ja liigirikkaid niidulillede peenraid. Lisaks see, et aed pole ainult iluaed lillede imetlemiseks, vaid väga palju pööratakse tähelepanu sellele, et aias oleks mõnus olla, et see oleks koht, kus elu käib – terrassid, aiapaviljonid jms. COVID-19 mõju pole konkursile õnneks näha olnud.
Miks võitsid just need kaks kodu ehk Ruila ja Meriküla ning Paldiski linnaväljak?
Iga kodu oli isemoodi eriline ja unikaalne ning väärib tunnustust. Seega oli meie valik raske.
Meriküla parima eramu puhul jäi eriliselt silma pinnavormide oskuslik kasutus. Kallakule ehitatud maja eest tahapoole aeda liikudes avaneb iga nurga taga justkui omaette maailm. Lõvilõuad, lavendlid, roosid, gladioolid ja liiliad on vaid mõned lillesordid, mis pererahva aeda kaunistavad. Lisaks leiab rohkelt puid ja põõsaid, mis kõik loovad aiast mitmekesise haljastusega põneva ansambli. Pilku püüab garaažikatusele rajatud kiviktaimla.
Ruila maakodu on kaunis ja omanäoline. Olemasolevaid puid ja looduslikku ilmet on püütud säilitada niipalju kui võimalik ning kogu haljastus on maalähedane. Aias on hubaseid nurgakesi, pilku püüab ka peremehe oma kätega ehitatud pitsaahi, mis laotud sealtsamast kõrvalt põllult toodud maakividest ning samuti avara vaatega aiapaviljon.
Paldiski väljak on terviklik ja läbimõeldud objekt. Nii väljak kui ka seda ümbritsev haljastus on inspireeritud merest ning Pakri poolsaarele iseloomulikust loodusest. Rannikumaastikku meenutavad väljakut ääristavatesse peenardesse pandud võimsad paekivid ning rannaniite erinevad kõrrelised.
Platsi tagaosas püüavad pilku värvikirevad niidulilled, mis toovad kesklinna juurde veelgi enam elurikkust, ning suuremad Serbia kuused ja kased. Väljak peidab endas hulga nutikaid lahendusi. Sest näiteks konteinereid on võimalik kerge vaevaga ümber paigutada ning ka sõna PALDISKI tähed on tegelikult jalgrattahoidjad. Erilist tähelepanu väärib ka sillutisesisene valgustus, mille abil on võimalik luua põnevaid valgusefekte ja mõnusat meeleolu.
Millal ja kuidas antakse kätte auhinnad?
Auhinnad antakse kätte 25. novembril toimuval Harjumaa aasta tegijate autasustamisel Ääsmäe külakeskuses.