Mõned aastad tagasi Kehra kooli väikese maja lindudega katnud Helena Hanni ja Vahur Agar maalisid raudteejaama lähedale kuuriseintele suured rongid ja seda ümbritseva looduse. Maalimisele kulus nädal ning sellele eelnes pikem ettevalmistus.

“Kehra kooli väikesel majal on meie maalitud linnud. Seal on ka heliinstallatsioon Fred Jüssi salvestatud häältega,” räägivad kunstnikud Helena Hanni ja Vahur Agar. Ajaloolise koolihoone seinamaalingud valmisid kaks aastat tagasi. Need on hästi säilinud, pinnas on terve ning värvid erksad.

Nüüd on kunstnikepaar lõpetanud umbes pool kilomeetrit koolist eemal, raudteejaama kõrval Põhja tänaval kahe kuuri seinamaalingud. Ühel on kujutatud sõjajärgse aja vedurid ning rongid kuni tänapäevani. Teisel aga Vabadussõja soomusrong nr 1 “Kapten Irv” ja staabirong aastast 1919.

Tööle eelnes Anija valla poolt algatatud ideede kogumine. Hanni ja Agar pakkusid esialgu välja ühe veduri maalingu idee. “Vald valis meie plaani välja. Lisaks vallale kuuluva kuuri seinale sai maalida ka eraomanduses oleva kuuri seinale. Pildid on osa Kehra linnaruumi kaasajastamisest,” räägib Vahur Agar. Omavalitsuse ning kohalike toetus oli algusest peale suur ja tänuväärt. Vald eraldas raha ning tehnilisi vahendeid, kohalikud aitasid elektri, šokolaadi, heade emotsioonidega või mälestustega rongidest.

Kuidas ettevalmistus ning maalimine välja nägid? Vahur Agar ütleb, et jaamapoolne kuur kuulub vallale, asulapoolsem on aga eraomaniku valduses. Pind on kahe seina peale umbes kolm meetrit kõrge ja 50 meetrit pikk. “Uuemad rongid ja vedurid asuvad jaama pool, soomusrong aga asula pool,” seletab kunstnik.

Vanad ja uuemad rongid

Ajaloolise pildi saanud kuuri maalingute aluseks võeti vanemad ja uuemad fotod. “Vasakul on soomusrong nr 1 raudteetammil Aegviidu lähistel, paremal pool asub foto Kehra jaamast, kui siin oli Vabadussõja murdelahingute ajal staap ja rongid. Isegi sõdurid rongis on maalingul samad, kes ajaloolises lahingus osalesid. Samuti on inspiratsiooniks kasutatud 2019. aasta jaanuaris Lahinguvälja monumendi avamisel tehtud fotosid sõduritest,” räägivad kunstnikud.

Rongid, vaksal ning Jägala jõgi. 

Jaama pool asuvale seinale maaliti fotode järgi need rongid, mida paljud Kehra ja selle ümbruskonna inimesed mäletavad ja millega on ka sõitnud. Välja valiti loomulikult Stadleri oranž rong ning enne seda Tallinna vahet vuranud diiselrong. Lisaks maaliti auruvedur aastast 1950, mis seisab praegu Haapsalus. Samuti ümara esiotsaga elektrirong 60-ndatest. Selle esimene vagun seisab samuti Haapsalu raudteemuuseumis. Jaama pool on kolm hane ehk Anija valla sümbolid. Asula pool aga on kuuriseinal ajalooline vaksal ning linna läbiv Jägala jõgi. “Maalid on seda enam erilised, et õpetavad nii raudteetranspordi kui ka Kehra ajalugu. Soomusrongide lugu on Kehra muuseumis kirjas ja pildis olemas. Minge ning uurige, mis siin Vabadussõja ajal toimus,” soovitab Agar.

Seinad puhtaks!

Enne kui seinu värvima hakati, tuli neid lähemalt uurida ning analüüsida. “Seinal tulid lahtised krohvi ja pragude kohad uuesti viimistleda, puhastada, lahtine krohv eemaldada ning kogu pind ette valmistada. Kuuride tagant oli varem ka võsa maha võetud,” räägib Agar. Lõpuks immutati seinu vedelikuga, mis sidus vana krohvi ja sellel olevaid lahtiseid osakesi. “Aluskihtide ettevalmistus on väga oluline. Oleme näinud maale, mis juba kahe-kolme kuuga ajavad värvi lahti ning pilt kobrutab,” lisab Helena Hanni.

“Siis tuli seinad veel harjaga üle käia, et poleks tolmu. Seejärel pritsiti seinale sobilik alusvärv ja algas maalimine. Enne loomulikult mõõtsime, et veduritel-vagunitel oleksid õiged mõõdud ja perspektiiv, seejärel sai sein olulisemad piirjooned. Pildid printisime tükkhaaval välja, vaatasime telefonist ja nende järgi maalisime,” kirjeldavad kunstnikud. Maalimine ise vältas veekindlate aerosoolvärvidega, mis taluvad nii päikest, kuuma kui ka külma, septembri lõpus nädal aega. Viimasena kaeti seinad kivilakiga, et ilmastik ning temperatuuride kõikumised maalinguid ei kahjustaks. 27. septembriks olid pildid valmis.

Levisid rongide kiirusel

Vaid mõne nädalaga on maalid kunstnike sõnul levinud lausa rongikiirusel. Fotosid nendest on jagatud sotsiaalmeedia kanalites üle terve Eesti, neid käiakse kohapeal vaatamas ning imetlemas. Juba maalimise ajal võtsid kunstnikega ühendust mitmed rongi- ja vedurijuhid, et jagada enda mälestusi ja soovi leida see maal.

Kaks elektrirongi ning 80-ndate diiselrong (keskel). Fotod Allar Viivik 

“Tahame selliseid maale kindlasti teha lisaks kohtadesse, kus on meie mõlema sugupuu juured-esivanemate kodukohad ehk siis Helena juured on Tartumaa ning Jõgevamaa piires. Minu omad jaotuvad Lõuna-Eestis: Põlvamaa ja Võrumaa. Lisaks Harjumaa, Raplamaa ja Saaremaa,” seletab Agar.

Kunstnikepaar on ka varem suuri seinamaalinguid teinud. Tuntumatest Eestis nimetavad nad lisaks T1 kaubanduskeskuses asuvat Albert Einsteini portreed ning kultuurikilomeetri alguses elektrijaama korstna juures asuvat Eesti 100 maali. Lisaks Vinni-Pajusti öökullid. Nende pilte võib leida ka Harjumaal Kanamal ja Sauel, aga samuti Tallinnas, Laekveres, Kilingi-Nõmmel, Viljandis, Tallinnas, Rakveres. Lisaks on nad teinud seinamaalinguid Lätis, Leedus, Rootsis, Norras, Islandil, Portugalis, Prantsusmaal, Taanis, Ungaris ning ka Bali saarel. Lõuendmaalidega kokku aga 34 riigis üle maakera ehk Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Euroopas ja Aasias.