Ehkki poest saab kõike, pole paha omaenda käega verivorsti, jõuluvorsti või kanavorsti voolida. Esivanemate tarkused on aasta lõpu eel taas päevakohased. Kui tead, mida teed, on söömisrõõm seda suurem.
Teisipäeva õhtu Kumna kultuuriaidas. Kaheksa naist ja viis meest kummarduvad Katrin Rebase juhendamisel laua kohale, et süveneda vorstitegemise saladustesse.
Kust ikkagi tuli mõte säärane töötuba korraldada? “Mõte tuli Kumna kultuuriaida poolt. Teeme käsitsi ilma igasuguste lisaaineteta verivorsti, kanavorsti ja jõuluvorsti,” selgitas Rebane.
Kuidas valmib verivorst?
Ehkki igale eestlasele tuttav verivorst tundub lihtsa tootena, ei ole selle valmistamine sugugi nii kerge, kui esimese hooga arvata võiks. Viie kilo verivorsti sisse läheb kolmteist erinevat koostisainet.
Vaja on kilo keetmata odrakruupe, 320 grammi keetmata odratange, liiter toiduverd, 0,8 kilo puhastatud ja hakitud mugulsibulat, 2,1 kilo hakklihamasinas peenestatud kamaraga pekilõikeid, 0,8 kilo hakklihamasinas peenestatud suitsupeekonit, 17 grammi purustatud musta pipart, 18 grammi kuivatatud majoraani, 2 grammi kuivatatud piprarohtu, 230 grammi soola, 80 grammi hakitud küüslauku, 0,5 liitrit vett ja 5 loorberilehte.
Esimese asjana tuleb odrakruubid ja tangud vees ära keeta ja jahutada. Seejärel praetakse pekilõiked ja peekon koos sibula ja küüslauguga läbi ning lisatakse kruupidele. Järgnevalt lisatakse maitseained ja segatakse taas. Segu tuleb jahutada käesoojuseni.
Siis lisatakse veri, mis saadakse vee segamisel verepulbriga. Liitri vere tarbeks on pulbrit vaja 200 grammi. Järgnevalt tuleb vorstimass seasoolikate sisse saada. Selleks kasutatakse vorstipritsi nimelist masinat.
Vorstiprits meenutab kuju poolest väikest ämbrit, mille küljel on vänt, peal press ja all horisontaalne tila. Tila peale tõmmatakse paarimeetrine seasoole jupp. Kui nüüd pritsi vänta keerata, surub press vorstimassi soolikasse.
Koolitaja Katrin Rebane vorstipritsi kokku panemas. FOTO: Andres Tohver Et täidetud soolikast vorstikesed saada, tuleb soolikat sõrmede vahel natukene keerutada või lausa kolmeks põimida. Kui kusagile jääb õhku sisse, on mõistlik kahvliga paar torget teha. Õhk läheb augukeste kaudu välja, kuid vorstid ise sellest laiali ei lagune.
Järgnevalt kuumutatakse verivorste 90-kraadises vees, millele on lisatud taas soola, aga ka loorberilehed. Siis tõstetakse vorstid veest välja, nõrutatakse ja jahutatakse. Järgnev on juba lapsemäng – verivorst küpseb ahjus 150 kraadi juures 20 minutit.
Ise tehtud, hästi tehtud
Sarnane, ehkki koostisainete poolest mõnevõrra erinev on kanavorsti ja jõuluvorsti valmistamine. Kolm tundi Kumna kultuuriaidas andsid huvilistele esivanemate kokakunstist üsna hea ülevaate.
“Ilmselgelt elus esimene kord, kuid kohe kindlasti mitte viimane,” arvas väikeettevõtja Taavi Hinno vorstipritsi abil seasoolte täitmise kohta. Eriskummaline protseduur oligi see, mis osavõtjates kõige enam elevust tekitas.
Seasoolikate ja vereämbri nägemine võõristust ei tekitanud. “See on toit, see on söök. Kusjuures ma ei ole eriline verivorstide sööja, aga kui sa ise teed, siis sa vähemalt tead, mis seal sees on. Ise tehtud on hästi tehtud,” lisas Hinno.
Kui järg jõudis ahjus küpsenud vorstide degusteerimiseni, välkusid noad ja kahvlid nobedalt. Teiste seas einestas kümne lapse ema Riia Laaneste.
Töötuba lõppes meeleoluka einestamisega. FOTO: Andres Tohver “Väga positiivne, et hoitakse elus vanu traditsioone. Kõik ei pea olema kommerts ja ostetav. Kui sa näed, mis liha sa vorsti sisse paned, siis ta ongi maitsev,” arvas Laaneste.
Laaneste lapsed on vanuses 2 kuni 24. Mitu kilo vorsti oleks kümnele lapsele vaja? “Ma arvan, et üks kolm kilo peaks kindlasti tegema. Sellest jagub üheks söögikorraks,” naeris naine.
Vorstide kõrvale küpsetab Laaneste kartulit, sealiha ja hapukapsast.
“Ma olen väga rõõmus, et see üritus toimus. Iga õpituba on selline, mis sind täiendab ja arendab sinu oskusi,” ütles Kumna kultuuriaida juhataja Kaja Rasmann.
“Mina olen vorste teinud kunagi lapsepõlves vanaemaga koos. Nüüd tulid need oskused meelde, sest ma olin terve oma lapsepõlve kõrval, kui vanaema vorste tegi. Pidin seal verd segama, pidin seal soolikat täitma. Kõik need vanad asjad, mis inimesed enda jaoks uuesti üles leiavad, on ju teretulnud,” arvas Rasmann.
