Restaureerimistööd Harku valla lõunapoolseima mõisa peahoones on kestnud aastaid. Eelolevaks suveks tahavad omanikud avada teise korruse saali, kus tööd on varsti lõppemas. Samuti on valmimas kaminasaal ning trepikoda.

Viimati kirjutas Harju Elu mõisast märtsis 2014. Siis näitas omanikfirma Loodustoode OÜ tegevdirektor, mõisa arendaja Raivo Kalve peaaegu nullist üles ehitatud madalama tiiva ruume. Kahekorruselises osas käisid suured ehitustööd. Betoonist oli valatud küll peatrepp ning vahelaed, kuid tulevast viimistlust võis vaid aimata.

Kolm aastat hiljem näeb kahekorruseline tiib seestpoolt hoopis teistsugune välja. Seinad ja laed on viimistletud, suures osas on paigas kaunistused, friisid, dekoor ja muu. Suurem osa põrandatest on saanud parketi. “Esimesel korrusel on varsti valmimas kaunis kaminasaal. Kamin on nullist üles ehitatud. 17 aastat tagasi mõisa ostes olid olemas vaid lõõrid,” ütleb Raivo Kalve. Ta lisab, et kamin asus tavaliselt toanurgas, et kogu köetav ruum saaks soojaks. Saalis on valmis ka kipskaunistused. Kuigi sisekujundusest pole fotosid leitud, taastatakse kõik uusklassitsistlikus stiilis. “Hoone on selline ka väljast. Ehitamise ajal ehk vahetult enne Esimest maailmasõda moes olnud juugendit siin pole,” seletab Kalve.

Peatrepp ja trepikoda on praktiliselt valmis, puudu on veel parkett.

Pulmade ettevalmistused

Teisel korrusel asub mõisa peasaal. See on samuti suuremas osas valmis. Lisada on veel mõned detailid ja pisiasjad. Mõlemal pool saali asuvad mõisahärra ja mõisaproua salongid. Sealt läheb kitsas puutrepp kolmandale korrusele, kus on kaks ärklituba. “Seal saab pakkuda ka väikesele seltskonnale majutust. Kui näiteks majas on pulm, siis saavad tubades ööbida pruutpaar ja ämmad-äiad,” pakub Kalve välja.
Salongides tuleb veel viimistleda lagesid, seinad ootavad ka värvimist või osaliselt tapeediga katmist, parkett on tarvis lihvida ning õlitada.

Peahoone asub keset parki. Õnneks pole Nõukogude Eesti ajal sinna suuri maju ehitatud. 

Millal saal ja muud ruumid valmis saavad? “Septembris on suurde saali plaanitud pulmad. Ruumid reserveeriti juba mullu ja alt ei saa kuidagi vedada,” ütleb Kalve. Ta räägib, et peokorraldajad, floristid ja sisekujundajad on juba käinud ruume üle vaatamas. Uuritud ning plaanitud on lillede, vaaside, toolide, laudade ja muu paigutust. “Just saatsin korraldajatele ka fotod, sest taheti teada, mis värvi on seinad. Toole saab põrandale paigutada kuni 60-70 inimesele,” ütleb Kalve.

Eriti uhked on saali soliidsed sambad, mida katavad marmoreeningud. “Seda tehakse värvimisega. Erinevalt ehtsast või kunstmarmorist saab tekitada rohkem toone. Värvigamma on lai,” seletab mees. Ruumide lakke paigutatakse veel mõned lühtrid, mis vajavad enne seda kohendamist. Ka mööbel on saalil jaoks olemas.

Kumna tähtis mõisnik

Milliseid üritusi hakatakse suures tiivas ning madalas osas korraldama? Kalve räägib, et juba praegu toimuvad valminud madalas tiivas tähtpäevad, peod, kontserdid, seminarid, loengud, tootesitlused ja muud üritused. Koos suure saali valmimisega kasvavad ka võimalused. “Tänavu tähistatakse usupuhastuse alguse 500. aastapäeva. Siinne mõisnik Georg von Meyendorff püstitas 1862. aastal Keila poole pastoraadi teeristi Martin Lutheri mälestussamba. Ning oli Peterburi Jaani kiriku ehituse suur eesvõitleja,” ütleb Raivo Kalve.

Tuleval aastal tähistab Eesti riik aga sajandat sünnipäeva. Praegune omanik loodab, et ehk toimub mõni kahe juubeli üritustest ka Kumnas. Lisaks saaks mõisas pidada koolidele kas maateaduse või ajalootunde. Ühekorruselises tiivas ripuvad mitmed maakaardid, mille järgi saaks õpetada Harku valla või Keila linna lapsi.

Pargis asub mõisaaegne õunakelder, mida plaanitsetakse samuti korda teha. Pargis saab pidada piknikke, anda kontserte või teatrietendusi. Kahjuks ei kuulu vana puidust ühekorruseline mõisahoone Loodustoode OÜle. “Veidi lagunev hoone ootab entusiastlikku kosilast. Sinna saaks rajada väga hea hotelli, sest mõisas on koridorisüsteem. Ega siin ümbruses polegi majutuspaiku, peale mõne turismitalu või
kodumajutuse, pakub Kalve välja. Õnneks on mõisasüdamest Keila maantee poole jääv puidust teenijatemaja viimasel ajal remonditud. Selle venepärased kaunistused on heas korras.

TEAVE: Kumna mõisa lugu
• Mõis (saksa k Kumna) on rajatud 1620. aastatel. Alates 1838. aastast kuni mõisaajastu lõpuni oli mõis von Meyendorffide aadliperekonna valduses. Mõisasüda jäi von Meyendorffide kätte kuni 1939. aasta ümberasumiseni.
• 1910. aastatel püstitati vanast peahoonest põhja poole kahekorruseline neoklassitsistlik uus peahoone. Loodustoode OÜ omandas mõisasüdame oksjonil 17 aastat tagasi. “Esimesed aastad kulusid asjaajamisele, planeeringutele, projektidele ja kooskõlastustele. Kogu mõisa dokumentatsioon on üle 60 sentimeetri paks,” ütleb Raivo Kalve.
• Firma ning MTÜ Kumna Mõis on saanud toetust Nelja Valla Kogu EL struktuurifondidest, PRIAst ning Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Viimase eraldatud raha eest on puhastatud tiik, korrastatud park ning ehitatud lehtla.
• Vaata lisa: www.kumnamanor.eu.