Tavaliselt on märtsi keskpaigas ilm veel suhteliselt talvine, kuid tänavu algas sel ajal juba kulupõlengute hooaeg. Nädalavahetusel kustutasid päästjad Tallinnas ja Harjumaal põlenguid ligikaudu 60 korral.

Reedel põles Kose vallas Sae külas ligikaudu kaks hektarit ja laupäeval Kuusalu vallas Valkla külas ligikaudu kuus hektarit kulu. Ülejäänud põlengud olid väiksemad. Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirsi sõnul on tulekahjude peamisteks põhjusteks kontrolli alt väljunud lõke, huligaansus, tuletööd ning lohakalt ära visatud põlev suitsukoni.

Seadusega karistatav

Tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasneb tulekahju või selle oht, näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. „Ma loodan, et valdav enamik inimesi on teadlikud aastaringsest kulupõletamise keelust,“ seletab Hirs. „Päästeamet on seda korduvalt meelde tuletanud.“

Kulupõlengute rohkuselt eelmisel aastal jäi Harjumaa (va saared) kolmandale kohale. Esikoht kuulus Ida-Virumaale, teiseks jäi Tallinn. “Harjumaa saartel on kulupõlenguid harva. Palju on põlenguid Tallinnas ja selle ümbruses, näiteks Klooga ja Rummu kandis ning Peterburi tee ja Tartu maantee ääres,“ räägib Hirs.
Viimane suuremõõtmeline kulupõleng Harjumaal leidis aset üle-eelmisel kevadel Klooga lähistel Maerus. „Seal kustutasid päästjad hinnanguliselt lausa 30 hektarit kulu,“ meenutab pressiesindaja.

Lõket tuleb jälgida

Põlengute vähendamiseks tuleb lõket teha mõistlikult. Loodusesse ei tohi loopida põlevaid suitsukonisid või teha tuletöid lohakalt. Päästekeskuse pressiesindaja paneb kõigile südamele, et jälgitaks lapsi, kes kipuvad tikkudega rumalusi ei tegema.

„Igasugune põleng, ka kulupõleng, väljub väga kiiresti inimese kontrolli alt. Kui esmased kustutusvahendid kulutuld ei kustutanud, tulebki Häirekeskuse 112 numbril helistada,“ rõhutab ta. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määrati tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.