Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub loomaomanikke talvekülmadega pöörama senisest enam tähelepanu oma lemmikloomale, kes elab õues või kellega väljas pikemalt viibitakse. See, et lemmikul on kasukas, ei tähenda alati, et külm teda ei ohustaks.

„Külmade ilmade saabumisega hakkab ELS-ile laekuma ka järjest rohkem teateid loomade kohta, kelle heaolu ei ole külmaga tagatud. Teated puudutavad sageli koeri, kes elavad õues, aga kelle puudub kuut või see ei taga sooja varjualust. Samuti kasside kohta, kes sageli hulguvad või kuskil õues elavad,“ kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro ja lisas, „Sageli kipuvad seesugused loomapidajad eeldama, et lemmik talub igasugust külma ja seetõttu ei ole tal palju vaja, et sooja saada.“

Kuid tegelikult ei talu kõik loomad külma paremini kui inimesed. Koera külmataluvus sõltub tema karvkattest, tõust, suurusest, vanusest ja tervislikust seisundist. Samuti sellest, kas tegu on koeraga, kes viibib enamuse päevast õues või toas. Suured, tiheda ja pika karvaga koerad taluvad külma paremini, kui näiteks väikesed või lühikese karvaga koerad. Kasside jaoks on sageli külm juba siis kui temperatuur langeb alla seitsme kraadi. Need, kellel on paksem kasukas suudavad enda kehatemperatuuri säilitada üsna pikalt, kuid see ei tähenda, et neil külm ei hakkaks.

Kuidas tunda ära, et loomal on külm:
• tal on halb enesetunne, loidus,
• väriseb ja kõnnib aeglaselt,
• üritab hoida ennast sinu vastas,
• külmad kõrvad ja käpad.

Külm ei tekita lemmikul üksnes ebamugavust, vaid see võib kahjustada ka tema tervist. Isegi loomad võivad külmetuda ja jääda tõsiselt haigeks. Juba null kraadi korral tasub oma looma jälgida. Kassi tasuks miinuskraadide korral hoida toas. Õues peetava koera kuut tuleks enne talvekülmasid üle vaadata. See ei tohiks läbi lasta tuult ning peab suutma tagada kuiva ja sooja aseme. Selleks peab kuut vastama koera suurusele, olema soojustatud, põhi maapinnast kõrgemal ja lisaks kuudis allapanu nt puupõhk. Samuti võiks kuut olla kaheosaline – esik ja tuba. Kuudi ukse ees võiks olla ka kate, mis tuult otse sisse ei lase puhuda. Koeraga jalutama minnes võiks lühema karvaga lemmikule midagi selga panna ja jalutuskäigud tasuks hoida mõistliku pikkusega.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Aita meil aidata! Anneta Eesti Loomakaitse Seltsi kontodele SEB pangas EE791010002019856000 ja Swedbankis EE332200221041248998 või helista telefonidele 900 7225 (neli eurot) ja 900 7200 (viis eurot). Jälgi meid Facebookis ja Instagramis.