Sügisesed rändlinnud on lahkumas ja nii mõnedki hoopis siiapoole tulemas või läbirändel. Koos nendega kerkib taas küsimus – kas jälle on saabumas linnugripi laine ning kuidas aidata neid, kes soojale maale ei lähe?

Linnugripp on viirus, mis võib hävitada terveid kodulinde ja ohustada tugevalt metsikut linnustikku, paraku on see viimastel aastatel muutunud ikka ja jälle üles kerkivaks mureks. Samuti on praegu suur murekoht lindude kokkupõrked klaaspindadega ning kodanike mure talvituma jäävate kurgede osas.

Linnugripi oht on tõusnud

Arvestades lindude gripi levikut Eesti lähiriikides, on Eestis kodulindude nakatumise risk tõusnud. Tänavu sügisel ei ole Eestis kõrge patogeensusega lindude gripi leide olnud. „Üks metslinnu juhtum oli selle aasta aprillis, kui Lääne-Virumaal Kunda rannast haigena leitud valgepõsk-laglel tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp (viirusetüvi H5N1). Aastal 2024 ühtegi selle taudi leidu ei olnud,“ räägib põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt ­Jaarma. „Saadame lähiajal linnupidajatele teavituskirja, kus soovitame linnupidajatel kriitiliselt hinnata nende rakendatud bioturvalisuse meetmeid,“ lisab ta.

Kodulindude kaitseks soovitab PTA rakendada järgmisi bioturvalisuse meetmeid: pea linde sisetingimustes, juhul kui see ei ole võimalik, välista lindude kontakt vee- ja metslindudega, kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta. Pea parte ja hanesid teistest kodulindudest eraldi; hoia sööta, allapanu ja muud materjali sellises kohas, kus kokkupuude vee- ja metslindudega on välistatud. Ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse ega lindude pidamiseks piiritletud alale, vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist. Ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi pärast nende saabumist riiki. Haiguse kahtluse korral teavita kohe veterinaararsti, eralda haiged linnud tervetest. Hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Linnugripi sümptomid ja teavitamine

Hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest tuleks teavitada veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ega neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Samuti tuleks teavitada kodulinnu surmast veterinaar­arsti, kellelt saad edasised suunised. Ameti reageerimine oleneb olukorrast, näiteks millise surnud linnuga on tegemist ja milline on korjuse seisukord.

Hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest tuleks teavitada veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist.

Kodulindudel esinevad järgmised lindude grippi iseloomustavad kliinilised tunnused: loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud, peapiirkonna (peamiselt harja ja lokutite) turse ja sinakus, kodulindude suremus võib ulatuda kuni 100%-ni. Kui täheldate oma lindudel selliseid tunnuseid, siis palun võtke kohe ühendust veterinaar­arstiga.

Abi vajab ka kerge põrutusega lind

Hetkel tuleb MTÜ Eesti Metsloomaühingule enim teateid just klaaspindadega või seintega kokku põrganud lindudest või neist, kes mingi vana vigastuse ilmnemise või nõrkuse tõttu rändele minekul alla potsatavad. Teateid gripitunnustega lindudest veel õnneks saabunud ei ole. Kokkupõrke ohvritest on sel aastal kõige rohkem esindatud pöialpoisid ja must-tihased. „Meie vabatahtlike jaoks tähendab see igapäevast inimeste nõustamist, järjepideva teavitustöö tegemist ja suuremal hulgal nende turgutamist, kes paari tunniga põrutusest ei toibu,“ kõneleb Eesti metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg. Vahel aga ei saagi aidata ja lind hukkub või saab säärase vigastuse, millest enam terveneda ei saa.

Haiguskahtlusega patsientidesse suhtuvad ühingu vabatahtlikud äärmise tõsidusega. Esmatähtis on hügieen – kindad, desinfitseerimine ja suur ettevaatlikkus. Esmalt peab olema kindel, et hoiukodus, kuhu hoolealune satub, ei ole ees teisi linde. Ilmselgete gripitunnustega abivajajate leidjad suunatakse siiski otsemat teed keskkonnaameti ja PTA-ga ühendust võtma, et tõsise haiguse levikut transpordi käigus vältida.

Eksperdid rõhutavad, et ennetus algab teadlikkusest: iga inimene saab aidata vältida viiruse levikut, teavitades haiguskahtlusega lindudest viivitamatult ja järgides bioohutuse reegleid. Ühtlasi tuleks vastu akent põrganud lindudest alati teada anda Eesti metsloomaühingu infotelefonile, et saada vabatahtlikelt juhtumipõhine juhendamine ning et teave saaks registreeritud. Hea oleks juhtum ka registreerida loodusveebi lehel.

Kured läinud… Aga kui nad otsustavad mitte minna?

Igal aastal ja üha enam on rändlindude seas neid, kes ühel või teisel põhjusel nokka sooja maa poole ei keera. Tihti on põhjuseks kas siis mõni kergem vigastus või on kohalikud liialt vara sekkunud ja toitmisega alustanud, mille tõttu jääb linnule arusaam, et toitu veel jagub ja võib ju veel jääda.

Tänaseks on Eesti metsloomaühingul juba neli valge-toonekurge, kes kindlasti sel talvel hoiukodus talvituvad, lisaks üks hõbehaigur. Nende puhul on tegu kergemate vigastustega, mõne puhul nõrkusega, miks nad rändele minna ei saa. „Kui juhtud märkama üksikut kurge, haigrut või luike, siis ära veel sekku!“ toonitab Võsujalg. „Neid tuleb jälgida, toitu veel jagub ja sel moel toetada veel kindlasti ei tohi,“ lisab ta.

Kui aga on kindel, et rändele minek ära jääb, tuleks võimalusel neid talvituma jääda otsustanud linde jälgida, proovida meelitada lähimasse siseruumi või järjepidevalt püüda, kuniks nad kätte saab. Nii saavad nad võimaluse veeta oma talve hoiukodus koos liigikaaslastega, et kevadel taas vabadust nautida.