19. septembril anti Kumus üle päästeteenistuse aumärgid. Üks kolmest kuldristi saanust on Keilas elav päästeameti arendusosakonna nõunik Tarvi Ojala. “Töö läheb edasi ja saavutada on veel väga palju,” ütleb ta ise.
Mõned päevad pärast autasustamist vestles mees Harju Eluga. “See on kindlasti väga suur tunnustus ja ma olen väga tänulik. Samas ei ole tunnustus ju ise veel saavutus, vaid selle märkamine. Seega läheb töö elukeskkonna ohutuks muutmisega edasi ja saavutada on veel väga palju,” ütles Tarvi Ojala.
Kuldristi saamine on tema hinnangul kindlasti kombinatsioon tegevustest ja projektidest, milles on ta osaline olnud. Viimase kümne aasta jooksul on Ojala enim panustanud päästealase õigusloome uuendamisse. Samuti arendanud analüüsi- ja juhtimise valdkondi. Oluline projekt oli kindlasti päästeameti strateegia koostamise juhtimine. “Ametis veel palju kuldristi väärilisi inimesi, kes teevad seda tööd hingega ja missioonitundega,” arvas ta.
Tuletõrjesport aitas
Kuidas sattus Keila koolis õppinud Tarvi Ojala tuletõrjujaks ja hiljem päästjaks? “Tee sinna sai alguse läbi spordi. Tolleaegne Harju tuletõrje juht Vello Plees värbas noori tuletõrjesportlasi peamiselt kergejõustiklaste hulgast ja nii jõudsin ka mina selle ala juurde,” meenutas Ojala.
Päästeameti kõrgeim autasu ehk Kuldrist. Eesti noortekoondisega osales ta Baltimaade ja ka N Liidu meistrivõistlustel. Kui pärast Keila I keskkooli lõppu seisis noormees valikute ees, tundus loomulik asuda tööle vastloodud Harjumaa päästeametisse. “1991 oli murranguline aeg, kus Eesti riiki alles hakati üles ehitama. Tekkisid kontaktid Soome ja Rootsi kolleegidega, kes abistasid meid nii tehnika kui väljaõppega. Keila komandosse asus tööle hulgaliselt noori ja teotahtelisi mehi. Nii mõnigi jäi sellele alale truuks pikkadeks aastateks,” kiitis Ojala.
Kogub ametis ideid
Päästeametis töötab keilalane üle 18 aasta. Ta on ametis arenguosakonna nõunikuna. Ojala tegevusvaldkonnad on praegu strateegiline planeerimine ja innovatsiooni juhtimine. “Minu ülesanne on jälgida strateegias liikumist, potentsiaali kasutamist ning tegevuste ja plaanide kooskõla strateegiaga. Takistavate probleemide lahendamiseks teen koostööd teadusasutustega, tootearendajatega ning Põhjamaade kolleegidega. Samuti korraldan organisatsioonisisest ideede kogumist ja realiseerimist,” seletas Ojala.
Milline on praegu olukord Eesti päästealal ning kas tulesurmade arv kahaneb?
Ojala sõnul on ameti eesmärk jõuda aastaks 2025 päästealase turvalisuse tasemelt võrdsele tasemele Põhjamaadega. Kümne aastaga on tulesurmade arv aastas vähenenud 164lt (2006) 39le (2016). Tänaseks hukkub eluruumides aga ikkagi ligi kolm korda rohkem inimesi kui Põhjamaades. “Pikk tee on minna ja see on üha raskem. Ning üha olulisemaks muutub sellel teel koostöö partneritega – kohalike omavalitsuste, vabatahtlike ühenduste, teadusasutuste, riigiasutuste, eraettevõtete ja naaberriikide kolleegidega,” selgitas Tarvi Ojala.
KÜSIMUS: Kuidas on juhtunud nii, et palju päästeameti või häirekeskuse juhte elab või on elanud Keilas?
Tarvi Ojala: Suur roll on siin kindlasti olnud kauaaegsel Harju tuletõrje ja päästejuhil Vello Pleesil, kes 1990ndate alguses suutis leida ja motiveerida noori mehi selle alaga tegelema. Kui 1993. aastal asutati riigikaitse akadeemia päästekolledž ning riigi päästekool Väike-Maarjas, asus neisse koheselt õppima ligi kümme Keila poissi. Hiljem on Keilasse elama asunud ka teisi päästeameti tippspetsialiste ja juhte ning küllap on see sellepärast, et Keila on väga hea elukeskkond.
