Teisipäeva ennelõunal müristas äike Kadrioru lossi Roosiaia kohal. Noored kiikasid vihmavarjude ja varjualuste alt taevast, lootes seal tabada päikekiirt. Presidendi kõne ajal vihm taanduski, andes teed südamlikule koosviibimisele.
Üle Eesti oli presidendiga kohtuma kutsutud üldhariduskoolide kuldmedaliga lõpetajaid 386, parimaid kutsekoolide lõpetajaid 153.
Harjumaalt olid kutsutud Kristina Abramova, Helis Eensoo, Kristina Golub ja Aleksanders Sapogs Keila koolist, Elisabeth Siimer Kiili gümnaasiumist, Daniil Maiberg Loksa gümnaasiumist, Karina Ivanova Maardu gümnaasiumist, Aleksei Beljajev ja Pavel Danilin Paldiski ühisgümnaasiumist, Mikk Bauer, Laurel Lord, Eleri Paatsi, Madis Peterson ja Sten Ärm Saku gümnaasiumist, Karin Kanamäe, Mirjam Männiste ja Helen Urva Saue gümnaasiumist ning Laura Liisa Katariina Jürgenson ja Wiljar Lobjakas Viimsi keskkoolist – kokku 19.
Mis hetkel muutus kuldmedal unistusest reaalsuseks? Harju Elule jagasid muljeid kolm Saku gümnaasiumi lõpetajat.
Haridustee jätkub Eestis
“Tegelikult juba kogu gümnaasiumi vältel oli selline suhteliselt kindel olek. 12. klassi lõpu poole hakkas paistma, et kõik kursused olid viied, ja siis mõtlesin, et oleks isegi võimalus saada kuldmedal kätte,” rääkis Harju Elule Sten Ärm. “Täiesti kindel oli asi uurimistöö kaitsmise lõpus, kui punktid välja öeldi. Siis olid kõik viied käes ja kuldmedal taskus,” meenutas ta. Oma uurimistöö kirjutas ta teemal “Osatäitmine muusikali rollis.”
Lemmikaineteks olid Ärmil siiski pigem reaalained: “Terve gümnaasiumi jooksul mulle valmistas kõige rohkem raskusi kunstiajalugu. Seal pidi väga palju asju pähe õppima.”
Ärm on juba saatnud avalduse Tallinna Tehnikaülikooli informaatika erialale. “Pingereas ma olen suhteliselt kõrgel, sellepärast et mul läksid ka eksamid väga hästi.” Tulevikku näeb ta infotehnoloogina.
Ärmi koolikaaslane Eleri Paatsi ütles, et ta läks juba gümnaasiumisse plaaniga lõpetada kool kuldmedaliga, aga kõik sai väga selgeks 11. klassi lõpus: “Kuigi oli veel kaks väga tähtsat asja, mis pidi 12. klassi lõpuks tehtud saama, siis ma teadsin, et ma suudan need maksimumile teha.”
Milline aine raskusi valmistas? “Ma arvan, et mul ei olnudki ühegi ainega probleeme,” vastas ta. Paatsi kirjutas oma uurimustöö teemal “Ravimtaimed”, lemmikaineks oli tal aga kunstiajalugu.
Ülikooli astumisel on neiu esimeseks valikuks Eesti Kunstiakadeemia. “Tahan õppida muinsuskaitset ja konserveerimist. Täna just tulin esimeselt erialakatselt. Tundub, et läks hästi. Minu plaan B oleks Tallinna ülikoolis itaalia keel ja kultuur.”
Sihid seatud välismaale
“Gümnaasiumi ajal ma ei mõelnud medalile pürgimisele. Sain teada viimase poole aasta jooksul, et mul on see võimalus. Lihtsalt pidin matemaatika saama viie, ja siis lõpuks, kui ma sain koolieksami ja uurimistöö tehtud, oli kuldmedal kindel. Üsna üllatav isegi minu jaoks,” rääkis Mikk Bauer.
Uurimistöö kirjutas Bauer e-spordi ehk internetispordi populaarsuse kohta. Ka õppeainetest oli kehaline kasvatus lemmikaine, enim probleeme valmistas matemaatika.
Haridusteed jätkab Bauer kas Suurbritannias või Hollandis meedia ja meelelahutuse mänedžmendi alal. “Eestis ei ole täpselt seda eriala, mida mina tahaksin õppida,” arvab Bauer. “Saan vanematelt natukene raha. Tuleb õppelaen võtta pluss ma saan ka tööle minna, ilmselt teisel õppeaastal.”