Kohtuvaidlused, mis viis aastat tagasi Muraste-Meriküla ühenduse rajamiseks läksid mõlemale osapoolele maksma tuhandeid, võtavad nüüd valla maksumaksjalt sadu tuhandeid. Et rajada uus ühendustee, olgu siis liftiga või liftita.
Muraste küla pangapealselt Harku vallas ehitati keerdtrepp alla rannikule Merikülla 2002. aastal, seda nii Muraste veepuhastusjaama teenindamiseks kui ka huvilistele pääsuks pankrannikult mereranda.
Aastad on oma töö teinud. Ja mitte ainult trepiga. Muraste küla on vahepeal kasvanud suurest ehitusplatsist asumiks, kus viimaste andmete järgi on elanikke täpselt 2000. Pangaaluses Merikülas avati aga 2020. aasta sügisel endises piirivalve õppekeskuses kool, kus toimub õppetöö Tabasalu kooli kolmanda kooliastme õpilastele, keda tänaseks on ligi 130. Esmajoones on need Muraste küla enda noored. Järelikult oleks vaja otseteed Muraste ja Meriküla vahele just Muraste õppurite jaoks.
Ühendustee ehitusega alustati
Paraku pidi Harku vald 2020. aasta augustis paralleelselt Meriküla kooli avamisega sulgema tehnilise järelevalve ameti nõudel trepi, sest aastad olid oma töö teinud. Otsetee puudumine Murastest Merikülla ehk kooli andis Harku valla 24 lapsevanemale põhjuse hakata Harku vallavalitsusega kohut käima. Kohtuvaidlus lapsevanemate ja vallavalitsuse vahel läbis kolm kohtuastet riigikohtuni välja ja otseselt ei võitnud keegi – õppetöö Meriküla koolihoones jätkub, vallavalitsust kohustati koolikorraldus volikogu poolt veel läbi vaatama.
Samas on Harku vallavalitsus teinud kõik, et taastada lühim ühendustee kahe küla vahel. „Meriküla ja Muraste klindi ülemise ning alumise osa merele avamine, vaateplatvormi ja allapääsu rekonstrueerimine koos lifti paigaldamise ning jalgrattaparkla rajamisega on piirkondlik investeering, mis ühtlasi toetab ka Meriküla spordi- ja õppekeskusele ligipääsetavust,“ kinnitas toonane Harku vallavanem Erik Sandla. Kõik juriidilised takistused ületatud, keskkonnaametist nõusolek saadud, alustas Harku toonane vallavalitsus ettevalmistusi ühendustee loomiseks kahe küla vahel. See pidi tulema ajakohane, lisaks trepile pidi pankrannikule tulema ka lift. „See võimaldanuks lastel ka jalgratastega lihtsamini kooli pääseda, samuti puudega inimestel ratastoolis mereranda jõuda,“ meenutab Erik Sandla vallavalitsuse nelja aasta taguseid plaane.
Pauk luuavarrest
2022. aastal tuli võimule Reformierakond, kes moodustas ka koalitsiooni. Uuel koalitsioonil polnud enam plaanis ühendada kahte küla lifti ja trepiga. Oldi veendunud, et piisab trepist. Selline ülesanne anti ka arhitektile. Ehituse maksumuseks planeeriti 800 000 eurot (arvud ei pruugi päris täpsed olla, sest mõlemad osapooled, nii ehitaja kui ka vallavalitsus, viitavad riigihanke saladusele).
„Kuna majandusolud läksid kitsamaks, andsime projekteerijale ülesandeks teha projekt, mida saab ellu viia kahes järgus: esmalt trepp ja kui olud ehitamiseks taas lahedamaks lähevad, siis rajada ka lift,“ meenutab 2022. aastal pärast vallas toimunud võimupööret Harku vallavanemaks saanud Katrin Krause.
Riigihanke trepi ehitamiseks võitis vastavat sertifikaati omav ehitusettevõte OÜ Mefab. Ehitus pidi algama juba sel sügisel. Paraku loobus ehitaja hankest, mille oli võitnud, ega läinud Harku vallaga lepingusse. „Selle projekti järgi polnud võimalik ehitada, rauda polnud võimalik betooniga siduda nii, nagu projekt ette nägi. 30-meetrine torn peab olema kindel,“ põhjendas lepingu ülesütlemist OÜ Mefab juhatuse liige Arlis Roosi. Ehitaja sõnul tehti vallavalitsusele ka ettepanek muuta projekti, aga Harku vallavalitsus pidas projekti muutusi liiga kalliks.
„Peame otsast alustama,“ sõnab taas vallavanemaks tõusnud Erik Sandla, mis tähendab uue riigihanke korraldamist ehitaja leidmiseks. Sertifitseeritud osaühing Mefab ei eita, et ka nemad oleksid konkursil osalemisest huvitatud. Aga ainult juhul, kui projekt nõuetele vastab.
Viimase nelja aastaga on hinnaralli rallinud ka Harku vallas. „Neli aastat tagasi oleksime lifti koos trepiga saanud 700–800 000 tuhande euro eest, nüüd tuleb see number korrutada kahega,“ täpsustab abivallavanem Riho Saksus.
„Kas me teeme nüüd ühendustee liftiga või ainult trepi – seda tuleb arutada. Hetkel on laual kõik variandid,“ nendib nüüd ka Erik Sandla. Samas pole kuskile kadunud laste soov jalgrattaga koolis käia ega Muraste noorte emade mõte minna vankris maimukesega mereranda jalutama. Liikumispuudega inimeste koda andis Erik Sandla kinnitusel vallavalitsusele märku, et ka nemad ootavad lifti. Kõrguste vahe Meriküla ja Muraste vahel on 30 meetrit. Ilma liftita ei saa hakkama lapsed, emad ega liikumispuudega inimesed.
Kohtuvaidlused, mis viis aastat tagasi läksid mõlemale poolele maksma tuhandeid, võtavad nüüd valla maksumaksjalt sadu tuhandeid. Et rajada uus ühendustee, olgu siis liftiga või liftita.
