Ilmad on juba mõnda aega rattasõiduks sobivad ja juunikuu on ühtlasi liikumisaasta rattasõidukuu. Kui uus ja kallis ratas hammustab rahakotti liiga suure augu, tasub vaadata kasutatud rattaid.

Tallinnas asuva Vokitööde rattatöökoja omanik, peamehaanik ja järelteenistuse juht Jüri Ranne ütleb intervjuus Harju Elule, et kasutatud ratast ostes tasub jälgida kuluosade seisukorda ja detailide kvaliteeti, mitte ratta värvi või tootjat – sest tuntud tootja odav ratas võib olla viletsamate juppidega ja kehvema vastupidavusega kui vähemtuntud tootja paremate juppidega ratas.

Mida soovitate kasutatud ratta ostjal silmas pidada?

Kindlasti minna proovima ratast, mitte osta üle interneti – et mulle meeldib selle ratta värv ja ostan kohe ära. Tihtipeale ei vasta välimus fotole. Pildi peal näeb ratas sageli parem välja, kui ta tegelikult on. Teine soovitus on: võta kaasa keegi, kes rattaid tunneb. Mõne ratta puhul vaatad, et hea ja ilus ratas, aga pärast on mehaaniku juures suur peavalu – palju asju on vaja välja vahetada.

Vokitööde rattatöökoja omanik ja peamehaanik Jüri Ranne näitab vinget ratast, mille ta ehitas endale. Kasutatud ratta võib osta ka rätsepatööna. Foto Askur Alas 

Seda saab ennetada, näiteks minna kohe alguses müüjaga mehaaniku juurde, või leida sõber, kes oskab ratta kohapeal üle vaadata. Pigem tuleb vaadata juppe, mitte ratta marki või värvi. Mõni ütleb, et oi, see ratas on nii ilusat värvi, ostan selle! Aga kui ma seda ratast lähemalt vaatan, siis näen, et tal on odavad jupid.

Ja seal kõrval on vana 90ndate mägiratas, mis oma tasemelt jääb ainult natuke ülespoole, aga ma tean, et vastupidavuselt on ta kümme korda parem. Kui 90ndatel müügile tulnud ratas sõidab veel täna, siis sõidab ta ka 30 aasta pärast, kui ta korralikult hooldatud on. Mõni uus ratas aga hakkab juba paari aasta pärast tõrkuma.

Kas eestlased on mõne rattamargi-usku?

Eelmisest aastast on üks hea näide. Üks matkaratas, mille ma ehitasin headest juppidest – uus ratas samade juppidega maksaks u 800–900 eurot, aga sain poole väiksema hinnaga ehitatud müügiks. Aga inimesed ei tundnud huvi! Sest ta ei olnud ei Scott ega Merida, vaid lihtsalt…

Tegelikult oli ta Merida raamil, aga see oli metsatoonidesse üle värvitud. Aga kuna ta ei olnud nimega ratas, siis ei tuntud huvi. Tegelikult on palju muid brände peale eestlaste lemmikute, Scotti või Classicu. Mõni uus Scott võib olla palju viletsamate juppidega kui samas hinnaklassis Saksa ratas. Masstoodanguga on ju see, et kui me iga ratta pealt säästame sendi, siis aastas säästame kokku miljoni…

Millised on kasutatud rataste juures põhiprobleemid?

Kas rehvid on natuke mõrased või on kuluosade seisukord kehv – kett, piduriklotsid… Tuleb vaadata, kas on loksud, mida saab ellimineerida lihtsalt, või on vaja juppe vahetama hakata. Kui kett on piisavalt kulunud ja uus kett peale panna, siis tagumise hammasratta plokk-kassett ei pruugi uue ketiga tööle hakata – ja siis on lisaväljaminek. Lisaks võib olla ka see, et esihammasrattad ei ole enam nii heas korras, et uue ketiga tööle hakata, ja siis on jälle lisaväljaminek ning lõpuks läheb kasutatud ratas sama palju maksma kui uue ostmine.

Üks asi on eraisiku käest ostmine, teine mõnest töökojast, teie või teie konkurentide juurest. Millised on eelised?

Meie eelis on see, et anname igale rattale pooleaastase garantii. Kui ratas läheb meie töökojast välja, olgu ta või aastast 1920 – meil siin Rigad ja mõned taolised rattad vahepeal liiguvad – siis isegi sellisel rattal on kuus kuud garantiid, sest vaatame üle, et ta sõidaks ilusti, kõik kuluosad oleks vahetatud ja kindlasti ütlemegi mõne ratta puhul, kui on selline nüanss, mida ei saagi paremaks.

Kallim amort kestab paremini ja seda on võimalik ka hooldada.

On juhtunud, et meile satuvad n-ö rattakujulised objektid, millest ei saa teha nii head ratast, kui me tahaks, aga me ei saa sinna panna kõiki uusi osasid, sest siis ei taha inimesed kõrgema hinna eest seda enam osta. Siis tulebki seda inimestele öelda.

Kui kaua kasutatud ratas vastu peab?

Oleneb, milleks seda kasutada. Siin on olnud kullereid, kes on ostnud sajaeurose ratta ja selle kolme kuuga peeneks sõitnud. Hea ja ökonoomne – sada eurot kolme kuu peale ja teenid veel endale raha tasku. Ja siis ostavad järgmise.

Mida uue ratta ostul tähele panna?

Kui võtta uus ratas, siis esimesed hakkavad kuskilt 400- 500 euro hinnatasemelt. Need tulevad kõige lihtsamate juppidega, mis turul üldse on. Ja kui ratas laguneb aasta pärast ära, siis inimene mõtleb, et on vilets ratas. Paljud jätavad uue ratta ostmisel tähelepanuta selle, et pärast esimest paarisadat kilomeetrit võiks rattaga mehaaniku juurest läbi käia, et vaadata, kas kõik kodarad on end ilusti paika sättinud, et kõik käigud töötaksid ilusti ja lokse enam ei ole.

Millised on kasutatud ratta eelised?

Kasutatud rataste puhul on kõik asjad juba sisse sõidetud. Kasutatud ratas hoiab ka oma väärtust paremini. Kui sa ostad 150-eurose kasutatud ratta, ja kui sa temaga väga palju ei sõida, siis aasta pärast on sul ikkagi võimalus see 150-ga maha müüa. Võib-olla 10–20 eurot kaotad hinnas. Aga kui sa ostad uue 500-eurose ratta ja astud sellega rattapoe uksest välja, siis kukub selle väärtus kohe 250 eurot.

Millised on kasutatud rataste hinnad?

Kõik sõltub, milleks ratast on vaja – kas sõidad ainult korra nädalas või kasutad ratast igapäeseks liikumiseks tööle, käid matkadel jne. Sealt tekib erinevus, kui palju tasub ratta peale kulutada. Keskmiselt jäävad meil pakutavad rattad hinnavahemikku 80–300 eurot. Aga on ka rattaid, mida teeme rätsepatööna – kui inimene ütleb näiteks, et ma tahan seda ratast, aga nende rehvidega, sellise sadulaga ja selliste käepidemetaga.

Millised on amortide plussid ja miinused?

Amort annab nii kaalu kui sõidumugavust juurde – see on kahe otsaga asi. Ilma amortideta ratas on kergem, aga kui sõidumugavus on tähtis, siis – amort. Aga amordil ja amordil on vahe. Mõni lihtne amort teeb oma töö küll ära – aga kui hästi või kui kaua ta seda teeb?

Kallim amort kestab paremini ja seda on võimalik ka hooldada. Paljudel praegu turul pakutavatel odavamatel ratastel on amordid sellised, mida ei saagi lahti võtta, et hooldada. Sellised amordid võivad kinni jääda. Ratas võib olla aasta vana, aga amort enam ei tööta.

Kuidas on lood elektriratastega?

Meie hooldame ka elektrimootoreid, täpsemalt – Hiina omi, eelkõige Bafang, mis on toidukulleritel tõestanud end aastatega kui usaldusväärne mootor. Seda on piisavalt odav üleval pidada ja seda on võimalik remontida. Ka meie enda ratastel on just sellepärast samad mootorid. Hinnaklassilt tuleb selle mootoriga samaväärne elektriratas odavam kui näiteks osta sakslaste toodangut.

Liikumisaasta juunis: rattad alla, kiiver pähe!

Juunis kutsub liikumisaasta avastama liikumist vahenditega, millel on rattad all ja mis liiguvad kondimootori jõul. Selleks korraldatakse algajatele mõeldud tasuta rulluisu- ja maastikurattatreeninguid ning viiakse läbi koolitusi pumptrack-radadel, mis ühendavad endas mängu- ning spordiväljaku.

„Ilus ilm kutsub üha rohkem nautima õues liikumist ning jalgratas ja rulluisk on suurepärane vahend ja kiire kulgemisvahend, mis annab mõnusa vabadustunde ja toob liikumisrõõmu nii noorele kui vanemale inimesele,” ütles liikumisaasta projektijuht Janne Tomberg. „Paneme kõigile südamele, et pannes rattad alla, tuleb pähe panna ka kiiver, sõltumata sellest, kui aeglaselt või osavalt sõidad või kui vana oled.”

Koolitustel tutvustatakse maastikurattasõidu eripärasid ning õpitakse, kuidas liikuda maastikul osavamalt, paremini, kiiremini ja seda kõike võimalikult ohutult. Praktiliste ülesannete läbi õpetavad oma ala spetsialistid, milline on hea sõiduasend, kuidas rattal püsti jääda ja kuidas võimalikult efektiivselt erinevaid elemente ületada. Juttu tuleb ka sõiduvarustusest.

Rulluisumaailma tutvustavad juunis toimuvatel tasuta koolitustel ja treeningutel Rullibussi eestvedajad ning Rulluisukooli asutaja ja peatreener Tõnis Paalme, kes on olnud Eesti meister kiirrulluisutamises, võitnud enamiku freeskate rulluisukrosse Eestis ning omab maailmarekordit tagurpidi uisutamises.

Üle Eesti toimuvatelt tasuta koolitustelt ja treeningutelt leiab omale sobiva nii algaja rulluisuhuviline kui juba kogenud sõitja.

Allikas ja lisainfo liikumisaasta.ee/fookuses.

Kuidas oma ratast kaitsta?

• Kasuta jämedat lukku, mida ei ole võimalik läbi hammustada või lahti murda,
• pargi võimalusel oma ratas videovalvega rattahoidlasse või kohta, mis ei jääks teiste silmade eest varju,
• tee enda rattast ja raami numbrist fotod ja hoia neid kindlas kohas,
• kallima jalgratta puhul kaalu ratta kindlustamist,
• varguse puhul teavita sellest viivitamata politseid.

Kuidas liikuda rattaga nii, et riske minimeerida

• Nähes tee ääres koeri või lapsi, tasub hoog maha võtta, sest nende käitumine võib olla ootamatu,
• kergliiklusteel liigeldes arvesta teiste liiklejatega ning möödu neist alati vasakult,
• kergliiklusteel sõida jalakäija kiirusega ning anna oma lähenemisest varakult märku rattakellaga,
• kanna alati kiivrit,
• reguleerimata ülekäigurajal arvesta, et jalgrattalt maha tulemata pole sul autojuhtide suhtes eesõigust,
• jalgrattakindlustus hüvitab jalgratta kahjustused või vargused, õnnetusjuhtumikindlustus katab jalgratturi tervisekahjud ja vigastused.

Allikas Salva varakindlustus.