Betty Friedan on öelnud, et: “vananemine pole kadunud noorus, vaid uus võimaluste ja tugevuse etapp”. Kas ka Sina näed menopausi nii? Või hoopis kardad seda? Kui oled menopausieelses (perimenopaus) eas naine ja juba mõtled sellele või kui oled praegu läbimas menopausi ja see on sinu jaoks keeruline aeg, siis loe edasi!  Selles artiklis räägime, kuidas menopausiga toime tulla ja anname nõu, kuidas mõningaid levinumaid sümptomeid vähendada või vältida.

Mis juhtub menopausi ajal?

Menopaus on menstruatsiooni püsiv peatumine, mis on tingitud munasarjades olevate folliikulite aktiivsuse vähenemisest ja seega oluliste naissuguhormoonide – östrogeeni ja progesterooni – taseme langusest. Keskmiselt on naise menopausi jõudmise vanus 51 aastat, kuigd menopaus võib tekkida ka 30–40-aastaselt.

Perimenopaus on menopausile eelnev periood, mis võib alata paar aastat enne naise menstruatsiooni täielikku peatumist. Selles etapis langeb hormoonide tase järk-järgult ja võivad ilmneda mitmed sümptomid, sealhulgas ebaregulaarne menstruaaltsükkel ja kuumahood.

Bioloogiliselt on munasarjad oma suguhormoonide tootmise raskest tööst taandumas. See teatepulk antakse edasi neerupealistele ja rasvkoele, mis võtavad üle hormoonide tootmise rolli. Östrogeeni laialdase aktiivsuse tõttu on menopaus seotud paljude füsioloogiliste muutustega, näiteks endoteeli düsfunktsiooni, oksüdatiivse stressi ning suurenenud kardiovaskulaarsete haiguste ja osteoporoosi riskiga.

Mis on menopausi sümptomid?

Meie suguhormoonid reguleerivad paljusid keha funktsioone: vereringe, energia tootmine, immuunsüsteem, juuste või luude kasv. Seetõttu toob menopaus sageli kaasa palju ebamugavaid ja kurnavaid sümptomeid. Menopausi sümptomite tekkimise riski võivad suurendada sellised tegurid nagu ülekaalulisus, suitsetamine, alkoholi tarbimine, vähene liikumine, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine, PMSi varasem esinemine ja stress.

Muutuste ja iseenda aktsepteerimine aitab leevendada stressi, mis omakorda toetab meid menopausiga toimetulekul (autor: Maria Lupan; allikas: Unsplash) 

Peamised esineda võivad sümptomid on:

• öine higistamine, kuumahood
• väsimus
• kaalutõus
• kehv meeleolu, depressioon ja ärevus
• seedeprobleemid
• mälu- ja kognitiivsed probleemid
• naha elastsuse vähenemine, liigne kortsude teke ja kuivus
• vaginaalne kuivus ja tupeinfektsioonide tekke riski suurenemine (nt kandidoos)

Kas stress ja unepuudus mõjutavad menopausi sümptomeid?

Nagu eelnevalt mainitud, võtavad neerupealsed östrogeeni tootmise üle, kui munasarjad selle töö lõpetavad. Neerupealised toodavad ka stressihormoone – kortisooli ja adrenaliini. Kõrge ja krooniline stress võib põhjustada östrogeeni taseme langust. Stressireaktsioon tõstab ka kehatemperatuuri, mis võib olla kuumahoogude täiendav käivitaja.

Östrogeen soodustab ka une REM-faasi, mis on ülioluline protsess organismi paranemiseks ja taastumiseks. Kui östrogeeni tase langeb, väheneb ka REM une faasis oldud aeg, mis viib omakorda selleni, et me saame vähem värskendavat ja taastavat und. Tasuks vähendada stressitaset ja soodustada tervislikku und, suurendades magneesiumi  tarbimist ning toetades seda  lõõgastavate ja und soodustavate taimedega nagu L-teaniin ja sidrunmeliss. Vaadake üle ka oma magamistuba ja muutke see und soodustavaks –  pime tuba, silmamask, tehnoloogiavaba.

Kas soolebakterid mõjutavad kehakaalu tõusu menopausi ajal?

Teadaolevalt on östrogeenil mõju meie soolebakteritele, mis tähendab, et östrogeeni vähenemine menopausi ajal võib soodustada seedetrakti sümptomite teket nagu puhitus, refluks või kõhukinnisus. Teisalt aitavad teatud bakterid östrogeeni metaboliseerida. Seda soolestiku ja hormooni koostoimet on peetud oluliseks teguriks östrogeenist sõltuvate vähkide riski vähendamisel. Lisaks on kasulike bakterite hea tase urogenitaalses piirkonnas oluline, et vältida menopausi ajal tekkivat atroofilist vaginiiti ja muid tüsistusi, näiteks soori ja kuseteede infektsioone.

Nende bakterite teine ​​põnev roll on rasvade ja süsivesikute ainevahetuse, samuti insuliini toime soodustamine, mistõttu võib kehv bakterite tasakaal soolestikus suurendada menopausiaegset kaalutõusu. Seedimist ja östrogeeni tervislikku väljutamist soodustavad taimsed kiudained, nagu näiteks inuliin. Samuti on need tõhusad kaalulanguse soodustamisel.

Östrogeeni ainevahetuse toetamine

Vaatamata östrogeeni taseme langusele pärast menopausi, on endiselt oluline toetada östrogeeni tervislikku väljutamist organismis. See on veelgi olulisem, kui kasutate hormoonasendusravi. Seda seetõttu, et erinevatel östrogeeni metaboliitidel on erinev toime ja mõned neist võivad olla toksilisemad kui teised, põhjustades rohkem põletikke, koekahjustusi ning suurendades vähi ja südame-veresoonkonna haiguste riski.

Naistel, kel on olnud hormonaalseid probleeme viljakas eas, on sageli keerukam ka menopaus. See võib viidata toitumisest või geneetilisest eelsoodumusest tingitud keha kehvale östrogeeni detoksifikatsiooni võimele. Spetsiifiliste detoksifikatsiooni teede toetamiseks on olulised mitmed toitained nagu näiteks folaat  ja B12-vitamiin  metüülimiseks, kaltsium-D-glükaraat glükuronidatsiooni jaoks ja väävel sulfatsiooniks. Menopausijärgselt on naistel sageli puudu folaadist, B12 vitamiinist, samuti tsingist ja vasest.

Väävlirikkad taimsed ühendid, mida leidub ristõielistes köögiviljades (eriti brokolis) – sulforafaan ja indool-3-karbinool, soodustavad östrogeeni tervislikku detoksifikatsiooni ning on tõestatud, et need kaitsevad östrogeenist tingitud vähkide (nt rinna-, endomeetriumi- ja emakakaelavähk) puhul. Samuti on leitud, et tomatites looduslikult leiduv lükopeen vähendab rinna- ja endomeetriumi vähi ning osteoporoosi riski.

Jaapani paradoks

On teada, et Jaapani naistel kulgeb menopaus kergemalt ning vähemate sümptomitega kui lääneriikide naistel.

Üks võimalik selgitus on nende rohke taimsete östrogeenide (ehk isoflavoonide) tarbimine, enamasti soja näol (nt tofu, tempeh). Need taimemolekulid sarnanevad struktuurilt keha östrogeeniga, kuid on nõrgemad, seega suurendades nende tarbimist toiduga, võite täita madala östrogeeni tootmise tühimiku ning aidata kaasa tervislikule östrogeeni ainevahetusele ja isegi vähendada kehakaalu tõusu.

Punane ristik ja salvei on samuti head isoflavoonide allikad ning on leitud, et need aitavad vähendada menopausi ajal kuumahoogusid, tupe atroofiat, unetust, kognitiivseid häireid ja vähendada luutiheduse kadu.

Samas võivad sümptomite raskusastmete erinevused naistel üle maailma olla tingitud kultuurilistest erinevustest menopausi tajumisel ja sellele lähenemisel. Jaapani populaarne filosoofia nimega ‘Wabi Sabi’ soodustab mööduvuse ja ebatäiuslikkuse aktsepteerimist; võib-olla peaksime proovima muutust omaks võtta ning toetada oma keha ja vaimu nende muutuste teel rohkem, selle asemel, et selle vastu võidelda?

Parandades oma toitumist, suurendades köögiviljade ja kiudainete tarbimist, vähendades stressi ja parandades unekvaliteeti, saad muuta menopausi läbimise kergemaks. Kui Sul on siiski tõsisemaid sümptomeid, on hea alustada multivitamiiniga, mis sisaldab metüülfolaati ja metüülkobalamiini, lisaks kaaluda mõne isoflavooni juurde võtmist ja täiendavaid detoksifikatsiooni toetavaid aineid antioksüdantide ja väävli näol.

Rohkem infot tervislikust elustiilist leiad meie kodulehelt: http://www.vianaturale.ee