Vahetult enne muuseumiööd Harjumaa muuseumis avatud suur rahvariidenäitus annab ülevaate kõikides ajaloolise maakonna kihelkondades kantust. Lisaks kattele ning varjule kaitsesid riiete eri osad inimesi kurjade vaimude ning õnnetuste eest.
Tänastes piirides teame Harjut ilma Põhja-Raplamaata, kuid väljapanek hõlmab kõiki tosinat ajaloolist kirikukihelkonda, mille hulgas ka Rapla, Juuru ning Hageri. Koostajad on Marike Laht, Maret Lehis, Silja Nõu, Lembe Maria Sihvre ning muuseumi direktriss Annika Tiko. Naiste sõnul on suurnäituse eesmärk näidata, kuidas on rahvariided ajas arenenud.
Meie kandi rõivad kuuluvad koos Järva- ning Virumaaga Põhja-Eesti rühma. Erinevus teistest rõivastest on naiste käised ning lillornamendid. Samuti võeti Harjus 19. sajandil tanu asemel kasutusele pottmüts. Enamus nähaolevast on rekonstruktsioon, kuid vaadata on ka originaalesemeid mitme mäluasutuse ning ka erakogudest.
“Osast kihelkondadest on vaata üks komplekt, mõnest kuni neli. Naiste komplekte on rohkem sälinud. Mehed läksid aga varem ja kiiremini üle linnarõivastele,” ütles Annika Tiko näitust tutvustades.
Katmata pea tõi õnnetust
Üks koostajatest Lembe Maria Sihvre lisas, et Harjumaa on riietuse uurimisel esirinnas. Mullu mais avati Keilas esimene rahvarõiva nõuandekeskus.
Tema sõnul kannavad praegu rahvarõivaid koorid, tantsutrupid ning folklooriansamblid. Nendes liigutakse, tantsitakse ja lauldakse. Ajalooliselt pole see aga nii olnud: komplektid olid kiriku-, pulma- ja pidupäevariided. “Kõige uhkemad rõivad on olnud parimas eas abielunaistel. Aga nad ei löönud tantsu,” lisas Sihvre.
Näituse koostajad (vasakult) Annika Tiko, Silja Nõu ja Lembe Sihvre. Näitusele saabujaid tervitavad muuseumi esimesel korrusel Kuusalu pruudi ja peigmehe riided. Komplekt valmis Viljandi kultuuriakadeemia lõputööna. Pruut ehk Liis Burk (Veersalu) abiellus selles oma peigmehe Roland Veersaluga.
“Peakate on Soome muuseumis säilinud ning seda käis autor ka vaatamas. Seeliku juures on omapärased metallist vööehted ehk rõhud, mida pole pärast 18. sajandit Põhja-Eestis kantud. Need on rohkem levinud Hiiumaal ning peavad kaitsema kurja vaimu eest,” rääkisid Sihvre ja Tiko.
Keila kihelkonnaga on korraldajate sõnul raske olukord, sest siinseid seelikuid ei ole alles. Pool aastat tagasi saadi endale Keila kooli muuseumi vara. Kuid ka seal polnud loodetud Keila seelikut. Nii ongi ühel mannekeenil seljas Juuru ja teisel Hageri seelik. See-eest on alles Keila naise originaalsed käised.
Näha on ka suurt valikut pottmütse, mis levisid Põhja-Eestis ja kitsamalt Harjus 19. sajandi alguses. “Mütsi või tanu tuli abielunaisel kanda hommikust õhtuni. Vastasel korral pidi näiteks taevas alla kukkuma ja maa lõhki minema,” ütles Sihvre.
Pastorilõkmed eeskujuna
Läänepoolseim kihelkond on Risti , mis on esindatud nelja komplektiga. Eriti hindavad koostajad, et olemas on erinevate ajastute tanud. Et Ristil elas palju rannarootslasi, siis puuduvad sealsetel naistel Rootsi eeskujul tanude küljes lehvivad paelad. “Kõrval ongi rannarootsi, täpsemalt Väike-Pakri paar.
Ka tüdrukutele ja postele õmmeldi rahvariided. Riided on valminud juba Rootsis ning need annetas Einar Mihleberg. Saartel oli ka väga palju niplispitsi tegijaid ning maakonna muuseumil on nendest hea kogu,” rääkis Sihvre.
Etnograaf Igor Tõnurist on rekonstrueerinud Harju-Jaani komplekti. Ta kasutas selleks Alice Moora kirjeldusi. Näha on ka Jõelähtme riietust.
Jüri kihelkonna naine kandis näiteks nn kaapot ehk pihaga kleiti. Seda hakati kandma 1860–70ndatel aastatel. Jüri naisel on peas ka pruudikroon, mille igaüks tegi endale ise. “Külaühiskonnas oli karm nõue, et seda võis kanda ainult süütu pruut. Kroon oli uhkuse asi, mida kanti lahtiste juuste peal. Pulmas sai pruut tanu pähe ning juukseid enam lahtiselt ei kantud,” rääkisid koostajad.
Näitusel on ka laste rahvarõivad. Nii kannab poiss pintsakut ja vesti. Vesti ees on tal aga valge linane rätt. “See sai tuntuks filmidest “Ukuaru” ja “Kõrboja peremees”. Komme tekkis väidetavalt kirikuõpetajate järgi, kes kandsid valgeid lõkmeid. Aga võib-olla võeti eeskuju suurtest valgetest kaelarätikutest,” seletas Lembe Sihvre.
Lisaks rõivastele on näitusel ka vööd, ehted ning muud lisandid, mis rõivaskomplektide juurde kuulusid.
Ülevaatenäitus jääb avatuks novembrini. Augusti lõpus ilmub materjalist ka korralik kataloog.
Silja Nõu näitab Kuusalu naise komplekti. 
