Maksuamet tagastab praegu enammakstud tulumaksu, mis annab võimaluse raha kasvama panna. Kui börsil tegutsemine nõuab rahatarkust, siis säästmiseks ja raha kogumiseks on ka muid ja lihtsamaid võimalusi.
Eesti Panga andmed Eesti elanike hoiuste kohta näitavad, et pankades hoiustatud säästud kasvasid aastaga 609 miljoni euro võrra 11,8 miljardi euroni. Swedbanki eraisikute panganduse juhi Tarmo Ulla sõnul on kõige tähelepanuväärsem selle juures inimeste hüppeliselt kasvanud valmisolek hoida oma sääste tähtajalistes hoiustes.
Kui kõikide hoiuste kasv kokku ulatus üle 5 protsendi aastas, siis tähtajaliste hoiuste maht on kasvanud lausa 142 protsendi võrra 4,1 miljardi euroni. Swedbanki klientide tähtajaliste hoiuste maht suurenes jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kaks ja pool korda, ulatudes 2,5 miljardi euroni. „Selline kasv ja tähtajaliste osakaalu kiire suurenemine viitab selgelt Eesti inimeste taiplikkusele kasutada ära tähtajaliste hoiuste intresside kiiret tõusu eelmisel aastal, et oma sääste pikaajaliselt kasvatada,“ selgitas Tarmo Ulla.
Teise samba osalusprotsenti saab tõsta
Niisiis on üks soovitus paigutada säästud tähtajalistesse hoiustesse. Ent kaaluda tasub ka teise ja kolmanda samba võimalusi. Aasta alguses avanes võimalus teise pensionisambasse kogunevat raha jõudsamalt kasvatada. Nimelt saab nüüd tõsta teise samba omaosaluse kahelt protsendilt nelja või kuue protsendini. Kas tõsta või eelistada kolmandasse sambasse kogumist? Nii teise kui kolmanda samba puhul kehtib tulumaksusoodustus.
Endriko Võrklaev SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva (pildil) sõnul oleks esimeses järjekorras mõistlik ära kasutada maksusoodustusega investeerimisvõimalused – kolmas pensionisammas ja nüüdsest ka suurema sissemakse võimalusega teine sammas. „Alles seejärel tasuks kaaluda lisainvesteeringuid mujale väärtpaberitesse või tavafondidesse,“ ütles Võrklaev.
Sissemakseid kolmanda pensionisamba fondidesse ei pea tingimata tegema regulaarselt iga kuu. „Võimalikud on ka ühekordsed sissemaksed endale sobival ajal ja suuruses. Tulumaksutagastuse kohene paigutamine kolmanda samba fondi võimendab pensionivara kasvu ja laseb liitintressil teha oma tööd,“ selgitas Võrklaev.
Kolmanda sambaga alustamine ei sõltu sissetulekust, sest esialgu võib panustada ka väikeste summadega. Mida varem kogumist alustada, seda suurem on kogutud kapital, sest pikema aja jooksul hakkab enda poolt säästetule olulist mõju avaldama ka fondi poolt juurde teenitud osa.
Millist pensionisammast eelistada?
„Teise sambaga liitunute palgast läheb igakuiselt pensionifondi raha enne, kui sealt tulumaks maha võetakse. Nii jõuab teise sambasse suurem summa kui see, mille muidu palgana kätte saaks. Kolmandasse sambasse investeerimisel saab seda märkida tuludeklaratsiooni ning järgmisel aastal on sambasse tehtud maksetelt võimalik tulumaks tagasi saada. Kui on tekkinud kogumisharjumus ning seda suudetakse hoida, ei pruugigi märkimisväärset vahet olla, kas valida teine või kolmas pensionisammas,“ selgitas SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. (pildil)
Peeter Schamardin Sissemaksete maksemäära tõstmine on paljude jaoks mugav viis pensioniks rohkem koguda – avalduse peab tegema vaid ühe korra. Sissetulekute kasvades kasvavad automaatselt ka sissemaksed pensionisambasse. „Seega maksemäära tõstmine aitab pika perioodi jooksul pensionivara aktiivsemalt kasvatada,“ lisas Schamardin.
Neile, kes kogumisel peavad end distsiplineerima, annab tema sõnul eelise teine sammas: maksed on automaatsed ning võetakse maha enne kontole jõudmist. Teise pensionisamba maksete suurendamiseks tuleb hiljemalt novembri jooksul teha avaldus. Üle 18 000 inimese on hetkeseisuga juba seda võimalust kasutanud.
Kolmanda pensionisamba puhul oleks mõistlik teha püsikorraldus, kuid suurendamiseks on vaja seda ise mõne aja pärast muuta. Suurima võidu annab see, kui mõlema samba võimalused maksimaalselt ära kasutada.
Kuhu läheb maksutagastus?
SEB korraldatud ja Norstati läbi viidud uuringust selgus, et kuigi enamasti kasutatakse tulumaksutagastust igapäevakulutusteks, siis 29% vastajatest investeerib selle ja umbes
viiendik vastanutest (21%) paneb tagastatud raha kõrvale mingil kindlal eesmärgil.
Neile, kes kogumisel peavad end distsiplineerima, annab eelise teine sammas: maksed on automaatsed ning võetakse maha enne kontole jõudmist.
Tulumaksu tagasi saajatest 42% tunnistasid, et see läheb igapäevakulutusteks. 19% kinnitas, et investeerib saadud raha uuesti ning teeb sissemakse kolmanda samba pensionifondi. 10% kasutavad tagastust, et aktsiatesse ja väärtpaberitesse investeerida. Uuringu käigus küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat. →
HEA TEADA
Soovitused hoiustamisel
Üks võimalik strateegia on jaotada oma hoiused erinevate tähtaegade ja toodete vahel, et maksimeerida tulu ja minimeerida riske. Näiteks on üks võimalus n-ö redeli meetod. See tähendab, et algselt on tähtajalised hoiused tehtud näiteks võrdsetes osades 3-kuu, 6-kuu, 9-kuu ja 12-kuu tähtaegadega ning iga tähtaja kukkudes seejärel pikendatud hoiust 12-kuulisele hoiusele. Selline astmeline lähenemine tagab, et iga 3 kuu tagant vabaneb osa hoiusest, mida on võimalik kasutusele võtta, aga intress on suurem, kui hoida seda 3-kuulise tähtajaga hoiuses.
Tee selgeks, kui paindlik soovid rahakasutamises olla. Kui raha ei ole plaanis pikalt kasutada, siis võiks mõelda 1–2 aastase hoiuse peale. Kui on aga oluline paindlikkus, siis tuleks eelistada lühemaid tähtaegasid.
Ka hoiuste puhul tuleks jälgida turu võimalikke muutusi. Tasub regulaarselt üle vaadata pakutavate intresside suurus, et sellele vastavalt oma hoiustamisstrateegiat kohendada. Samuti võivad lühema tähtajaga hoiused pakkuda suuremat paindlikkust ebakindlatel aegadel.
Enne tähtajaliste hoiuste tegemist võiks mõelda oma finantseesmärgid ja vajadused läbi. Kas vajate raha lühiajaliste kulutuste jaoks või soovite pikemaajalist säästmist ja investeerimist? Kas on teada, et mingi suurem kulutus on vaja teha poole aasta pärast ja kas seni saab seda summat hoiustades kasvatada?
Allikas: Swedbank
