Meid ümbritsevad igal pool ja ajal erinevad kiirguse vormid. Igaüks neist kahjustab suuremal või vähemal määral meie tervist ning üldist enesetunnet.

Mõni neist mõjutab meid kohe, tekitades halba enesetunnet, teised aeglaselt ja märkamatult. Harju Elu uuris, mida arvab sellest emeriitprofessor Hiie Hinrikus. Hiie Hinrikus on eesti füüsik, tehnikateaduste doktor ja Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor.

Ta on lõpetanud 1953. aastal kuldmedaliga Tallinna 7. Keskkooli ja 1960. aastal Moskva Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna raadiofüüsika erialal. Oma pikaajalise teaduskarjääri jooksul on ta põhjalikult uurinud kiirguse mõju.

Olete uurinud elektromagnetkiirguse mõju aju rütmidele. Milliseid põhilisi järeldusi saate selle kiirguse mõju osas teha?

Elektromagnetilised nähtused mängivad olulist rolli inimese füsioloogias. Elektrilised jõud hoiavad koos molekule, sh DNA-d, närvisüsteemis levivad elektrilised pulsid. Sellepärast võivad välised elektromagnetväljad mõjutada füsioloogilisi protsesse, sealhulgas ka ajutegevust. Elektromagnetkiirgus mõjutab kahtlemata elusloodust ja inimesi.

Selgelt tuleb aga eristada bioloogilist mõju ja mõju tervisele. Organismil on omad kaitsemehhanismid, mis suudavad kiirguse mõjul tekkinud muutused parandada. Inimkond on elanud tehiskiirguses enam kui sajandi ja meie organism on sellega kohanenud. Kui kiirgus on küllalt nõrk, ei tekita see tõenäoliselt mingeid tervisehäireid, kuigi bioloogilist mõju ei saa välistada ka kuitahes nõrga kiirguse puhul.

Mida peate silmas selle all, et kiirgusel võib olla bioloogiline mõju, kuid see ei pruugi põhjustada tervisehäireid?

Kiirguse mõjul võivad tekkida bioloogilised muutused, mille organismi kaitsemehhanismid aga kompenseerivad. Organism võib kohaneda kiirguse tekitatud muutustega ja toimida normaalselt. Mitte kõik kiirguse poolt tekitatud muutused ei ole negatiivsed ega tekita ilmtingimata tervisehäireid. Teada on, et elektromagnetkiirgus vähendab reaktsiooniaega. Elektrilist stimulatsiooni kasutatakse edukalt mitmete närvisüsteemi häirete puhul.

Elektromagnetilised nähtused mängivad olulist rolli inimese füsioloogias.

Kiirgus kahtlemata mõjutab meie füsioloogiat, aga nende muutuste edasikandumine tervisehäireteks on ettearvamatu protsess. Tsiteeriksin mälu järgi professor Hele Everausi ütlust riigikogu sotsiaalkomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungil 5G keelustamise teemal: siiani ei suudeta isegi tuberkuloosi puhul konkreetset algpõhjust kindlaks määrata.

Kui väike peab olema kiirgus, et olla tervisele ohutu? Kas kõikidel inimestel on see sama või võib siin olla ka erisusi?

See on väga hea küsimus, aga vastata kahjuks ei oska keegi. Bioloogilise muutuse edasikandumine tervisehäireks on keerukas mittelineaarne kaootiline protsess, mis sõltub väga paljudest teguritest. Kaootilise protsessi võib käivitada väga väike algpõhjus. Sageli tuuakse näitena liblika tiivalöök, mis võib käivitada tsunami.

Isegi palju enam läbiuuritud ioniseeriva kiirguse puhul kasutatakse siiani ilma lävendita mudelit selle mõju kirjeldamisel. See tähendab, et kuitahes nõrk kiirgus võib põhimõtteliselt muutuse tekitada. Inimeste tundlikkus kiirgusele on kahtlemata erinev, nii nagu kõikide muude mõjude puhulgi.

Tihti võrreldakse päikesekiirgust juhtmevabast tehnoloogiast tuleneva kiirgusega. Väidetakse, et ka päike kiirgab nagu tehnoloogiagi. Kuidas sellisesse väitesse suhtuda? Kas need kiirgused ja nende mõju meie tervisele ning keskkonnale on samaväärsed ja võrreldavad?

Päikesekiirgus ja tehiskiirgus on põhimõtteliselt erinevad. Päikesekiirgus on mittekoherentne (mittekorrapärase ajalise jaotusega) ehk nn soojuslik kiirgus, tehiskiirgus on koherentne (korrapärase ajalise jaotusega) kiirgus, mille omadused on päikesekiirgusest erinevad. Koherentse kiirguse mõju on palju tugevam.

Tehnoloogia läheduses viibimise asemel võiks veeta aega looduses. Foto Neil Soni 

Näitena võiks tuua erinevuse tavalise valguse ja laserkiirguse vahel. Mikrolainekeemiast on hästi teada, et mikrolainekiirgusega kuumutamine on kordades efektiivsem kui tavaline kuumutamine. Mikrolainetega kuumutamine võimaldab käivitada keemilisi reaktsioone ja saada materjale, mida tavasoojendamine ei võimalda.

Kumb on meile kahjulikum? Päikese- või tehiskiirgus?

Päikesekiirgus on ju kasulik, isegi hädavajalik. Ilma päikesekiirguseta ei oleks elu üldse võimalik. Kõik elusorganismid on päikesekiirgusega kohanenud. Ainult tugev ultraviolettkiirguse tõus ja Päikese magnetiline torm võivad tervisehäireid tekitada. Tehiskiirgusega elusloodus nii hästi kohanenud vast ei ole. Arvestades koherentse kiirguse omapära võib mõju olla tugevam.

Mobiiltelefonid on kasutusel juba üle 40 aasta, kas need on tänaseks muutunud vähem või rohkem kiirgavaks? Kas see sõltub vaid telefonist või ka tugijaamade/mobiilimastide kaugusest?

Kindlasti vähem kiirgavaks, sest tehnoloogia arenguga (parem tundlikkus, efektiivsem infotöötlus jne) kaob vajadus suuremate võimsuste kasutamiseks. Telefoni kiirgus sõltub tugijaama kaugusest – mida kaugem tugijaam, seda tugevamat kiirgust telefon side loomiseks vajab. Telefoni kiirgus sõltub ka telefoni asukohast: kui kiirguse levi on takistatud ja halb (autos, bussis, rongis, eriti tunnelites ja metroos), siis telefoni kiirgus on palju tugevam. Sellepärast on soovitav halbades levitingimustes mobiiltelefone mitte kasutada.

Prantsusmaa sageduste amet on juba aastaid mõõtnud mobiiltelefonide erineeldumismäära ja eemaldanud tänaseks Prantsusmaa turult 43 mobiiltelefoni mudelit, mille kiirgus ületab lubatud SAR-i. Eesti terviseamet on aga öelnud, et kuna need telefonid pole kantud EL-i kiirhoiatussüsteemi, siis Eestis mingeid samme ette ei võeta. Eesti inimesed on siis justkui jäetud ilma kaitseta. Kas see teema on teie arvates põhjus muretsemiseks? Kui on, siis kuidas me end ise mobiilikiirguse eest kaitsta saame?

Ärge ostke (neid) telefone ja probleem ongi lahendatud. Kuni on nõudmine, on loomulikult ka pakkumine.

Aga tavaline inimene ei ole teadlik sellest, et telefonid, mis on müüki lubatud, võivad olla tervisele kahjulikud. Kas teie arvates võiks meie riik rohkem teavitustööd teha kiirgusohutuse osas?

Eestis on ametkonnad, terviseamet ja keskkonnaamet, mis peaksid kiirgusohutuse probleemidega tegelema ja ka elanikkonda vajadusel teavitama. Probleem on pigem selles, et ka lubatud normidele vastav aparatuur ei pruugi olla ilma tervisemõjuta. Inimesed peaksid ise valikud tegema. Nagu alkoholi puhulgi. Keegi ei keelaks ju alkoholi ära, aga seda tuleb mõistlikult tarbida. Nagu mobiilsidetki.

SAR-i määra mõõtmised Prantsusmaal näitavad, et kui mobiile testida keha vastas, siis üheksa telefoni kümnest ületavad lubatud määra. Aga mobiile testitakse ju kehast eemal, mitte nii, nagu neid enamasti kasutatakse – vastu pead. Seepärast on ka mobiilide kasutusjuhendis kirjas distants, kui kaugel peab telefoni hoidma, ent inimesed enamasti pole sellest teadlikud. Kas teile pole jäänud muljet, et selliste kiirgavate seadmete ohtlikkust justkui üritatakse pehmendada või maha vaikida?

Ka lubatud SAR-i määr ei välista ei bioloogilist ega ka tervisemõju. SAR kirjeldab otseselt ainult soojuslikku mõju. Ka kehtivad tervisekaitse normid arvestavad ainult kudede temperatuuri tõusu ja seega ei taga mõju puudumist.

Kui ühes ruumis on koos 20 sisselülitatud mobiiltelefoni (näiteks koolis), mida parasjagu ei kasutata, kas need mõjutavad kiirgusfooni?

Kui üldse, siis minimaalselt.

Müügil olevad mobiiltelefonid ja muud kiirgavad seadmed kannavad CE märgistust, mis kinnitaks justkui nende ohutust. Samas näitavad uuringud mobiili pikaajalisel kasutamisel vähi tekke võimaluse suurenemist. Mida see CE märgistus siis tegelikult näitab?

CE märgistus näitab Euroopa Liidus kehtivatele normatiividele vastavust.

Kas te ise kasutate mobiiltelefoni ja kas teil on kodus wifi? Kui jah, siis kas kasutate ka mingeid kaitsemeetmeid? Kui jah, siis kas on häid lahendusi selliseks olukorraks, et kiirgusfooni vähendada?

Jah, on. Kasutada nii vähe kui võimalik ja kindlasti mitte magamistoas.

Wifisse suhtutakse tänapäeval nii iseenesestmõistetavalt. Enamasti töötab see kodudes ja kontorites ööpäevaringselt ja ka siis, kui keegi seda ei kasuta. Kas wifi-ruuter avaldab meie organismile mõju ka siis, kui see on sisse lülitatud, aga keegi seda parajasti ei kasuta?

Jah, see kiirgab alati.

Mitmed teadlased nõuavad, et mobiilikiirguse vähiklassifikatsioon tuleks muuta rangemaks – kas tõenäoliseks või kindlaks kantserogeeniks, kuna pikaajalised uuringud näitavad vähi tekke tõenäosuse suurenemist. Milline on teie seisukoht ses osas?

Raadiokiirguse kantserogeensust on kaasajal võimatu hinnata, sest kogu inimkond elab elektromagnetväljas. Ka nõrk kiirgus võib põhimõtteliselt tekitada muutusi. On palju kaasnevaid tegureid (toit, kemikaalid, õhusaaste jne), mille hulgast üht on äärmiselt raske kui mitte võimatu eristada. Sellepärast rahvastiku-uuringute tulemused on vasturääkivad.

Kahjuks ei oska keegi hetkel öelda, milline kiirguse tase oleks tervisele ohutu.

Laboriuuringud rottidel (aga mitte hiirtel) on raadiokiirguse kantserogeensust pigem toetavad (NTP projekt). Kindlasti ei tekita raadiokiirgus alati vähki. Küll on olemas võimalus, et see tekitab vähki. Ma ei ole kompetentne vastama, kuidas meedikud eristavad võimaliku, tõenäolise ja kindla kantserogeeni.

Tootjad väidavad, et uuema generatsiooni mobiilitugijaamad on arendatud nii, et nad kiirgaksid võimalikult vähe. Ent nt 5G tugijaamade mõõtmised Prantsusmaal ja Hollandis (Mazloum, Aerts, Nasim, Kim) näitavad, et need kiirgavad oluliselt võimsamalt (7–46 korda rohkem) kui nt 4G tugijaamad, samas kui kasutajaseadme kiirgus väheneb 5–17 korda. Mobiiltelefoni kasutamist saab aga igaüks ise reguleerida, kuid tugijaamade kiirgus ümbritseb meid kõikjal, kus on mobiililevi. Kas sellise olukorra leevendamiseks on ka mingeid lahendusi?

Mingit enneolematut kiirguse tõusu 5G lisandumine ei tekita. Analüüsisime seda probleemi oma hiljuti avaldatud artiklis ja näitasime, et uuemate põlvkondade puhul kasutatav kiirgustase väheneb varasematega võrreldes, ja 5G osakaal moodustab ca 15% kogu kiirgusest. Isegi ringhäälingu saatjate kiirguse osatähtsus on suurem. Mitmed artiklid esitavad kahjuks väiteid, mida nendes toodud andmed ei toeta.

Mitte-ioniseeriva kiirguse bioloogiline mõju on pikaajaline ehk lühikesel või ajutisel kokkupuutel ei pruugigi suuremat mõju tervisele avalduda. Kui kindlad võime olla, et meid pidevalt ümbritsev kiirgusfoon ei põhjusta 10–20 aasta pärast tõsiseid tervisekahjustusi?

Oleme juba aastakümneid koherentses kiirguses elanud ja peaksime olema sellega kohanenud. Meil on küllaldaselt tervisekahjustusi, mille algpõhjus ei ole teada. Kas need just kiirgusega seotud on, ei ole võimalik hinnata, sest palju on teisi tegureid, mille mõju võib olla isegi tugevam (kemikaalide kasutamine, muutunud toitumisharjumused, mürafooni suurenemine, õhusaaste, eluviisi muutused jne).

Kas elektroülitundlikkus on päriselt olemas?

Inimeste tundlikkus kõikvõimalikele välismõjudele ongi erinev. Heaks võrduseks on väga erinev haigestumise tase koroonasse nakatumisel. Ka inimeste tundlikkus elektromagnetväljadele on erinev. Meie uuring tervetel noortel inimestel näitas, et muutused ajulainetes tekkisid kuni 30% uuritavatest, kui neid kiiritati kehtivatest piirnormidest üle kümne korra nõrgema raadiokiirgusega. Mingist erilisest ülitundlikkusest ma ei räägiks.

Kuna ülimadalsageduslike väljade (50 Hz) võimalik vähki tekitav toime tehti kindlaks isegi varem kui raadiosageduslikel (3G, 4G jt) väljadel, siis 2020. aastal avaldatud EPL/delfi.ee artiklis esitasite küsimuse: „Mida siis ikkagi tuleks karta? Kas 5G-d või tolmuimejat?“ Kuidas sellega siis on? Tuleb ju arvestada ka kokkupuute kestvust – kodumasinaid kasutame väga lühiajaliselt, kuid mobiilside kiirgusväljas oleme 24/7.

Kuna enam kui sajandiga midagi eriti hullu pole juhtunud, võime ehk elektrit kodus ka edaspidi kasutada. Kui kardate, lülitage vool välja, kasutage puukütet, petrooleumlampe, triikige söetriikrauaga, kuulake patareiraadiot jne. Ei olegi nii väga kauge aeg, kui seda tehti. Kas me siis tervemad olime, on vägagi küsitav. Kindlasti oli vähem diagnoositud vähki. Inimesed surid, neil oli „sisemine häda“.

Millele tuginevad täna kehtivad piirnormid?

Kehtivad piirnormid tuginevad keha soojenemise (üle ühe kraadi) vältimisel. Koherentse kiirguse spetsiifilist mitte-soojuslikku mõju need ei arvesta. Kindlasti ei taga kehtivad normid bioloogilise mõju ega ka kaasneva võimaliku tervisemõju puudumist. Kahjuks ei oska keegi hetkel öelda, milline kiirguse tase oleks tervisele ohutu.

On riike ja piirkondi, kus on kehtestatud rangemad kiirgusnormid kui Eestis täna kehtivad ning muid piiranguid kiirgavate seadmete kasutamisele, näiteks lasteasutustes. Kas teate, mis on nendes riikides teisiti kui Eestis ja mida nad on teinud teistmoodi?

Tehnoloogia poolest ei olegi mingeid erinevusi. Ka meil võiks kehtestada palju rangemad piirnormid ja see ei takistaks kaasaegse tehnoloogia kasutamist (vt ülalmainitud artikkel).

Tehnoloogia valdkond areneb tohutu kiirusega ning surve andmesidesüsteemide arendamiseks on suur. Kindlasti ka lobi. Kui palju on kiirgusmõjude kohta tehtud sõltumatuid teadusuuringuid arvesse võetud kiirguskaitsenormide kehtestamisel ja uute andmesidesüsteemide kasutusse lubamisel?

Siiani põhinevad tervisekaitsenormid ainult soojuslikul mõjul. Madala tasemega kiirguse võimalikku mittesoojuslikku mõju ei ole arvesse võetud.

Mitmed elektromagnetväljade mõju uurivad teadlased on avaldanud, kuidas nt telekomitööstusega seotud inimesed või ka kolleegid on püüdnud neid sundida oma avastusi kiirguse kahjulikkusest maha vaikima. Kas oma tööd tehes olete tundnud, et teil on n-ö vabad käed tegutsemiseks ja oma arvamuse avaldamiseks või olete tundnud teadusmaailmast või mujalt ka mingit survet oma seisukohtadele?

Ei ole. Ega ole ka rahvusvahelises EMV kogukonnas kuulnud, et kedagi oleks survestatud.

Eelmisel aastal valmis sotsiaalministeeriumi tellimusel 5G tervisemõjude uuring („Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“), mille viisite läbi koos kolleegidega TTÜ-st ja TÜ-st. Kas olete saanud tagasisidet selle uuringu järelmõjude kohta Eestis? Kas teie soovitusi on mingilgi tasandil kuulda võetud?

Ei ole. Ja sellest on väga kahju. Tegime väga mõistlikke ettepanekud, need on kahjuks jäänud täiesti tähelepanuta.

Sotsiaalministeerium on teada andnud, et plaanivad teie uurimisrühma soovitusel hakata piirnorme üle vaatama järgmisel aastal, samas kui uuringus toodud soovitus vältida raadiosageduslike kiirgusseadmete (sh mobiiltelefonid, wifi jt) kasutamist lasteasutustes (lasteaiad, koolid) tundub kostuvat kurtidele kõrvadele – enamikus lasteaedades ja koolides on wifi ning mingeid piiranguid kiirgavale tehnoloogiale ei rakendata. Isegi UNESCO kutsus sel aastal üles koolides mobiiltelefonid keelama ja mitmes riigis on seda juba tehtud. Miks Eestis ei taheta teadlaste soovitusi kuulda võtta, vaid vastupidi – koolides kasutatakse aina laialdasemalt õppetöös digitehnoloogiat?

Seda tuleb küsida ametnikelt ja poliitikutelt. Mingit sisulist takistust ma ei näe. Iseenesest digitehnoloogia kasutamine ei pea olema ilmtingimata seotud wifiga, võimalik on kasutada kaabelühendusi. Wifi on pigem mugavuse küsimus.

Eestis on juba tööle pandud ka millimeeterlained, mida te 5G tervisemõjude uuringus soovitate mitte kasutusele võtta. Kas tänaseks on rohkem teada, kuidas millimeeterlainete mõju tervisele ja keskkonnale erineb seni laialt kasutusel olevate pikemate raadiolainete mõjust?

On käivitunud mõned uued Euroopa projektid, aga siiani olulist uut teavet lisandunud ei ole.

Kas 5G võimalike mõjude analüüsimisel keskendusite ka 5G tehnoloogia eripärale, nt faasitud jadad, MIMO, suunatud kiired, intensiivne pulseerimine, mida peetakse bioloogiliselt palju aktiivsemaks, või ainult sagedustele?

Kindlasti tuleks vaadata nii kandevsagedust kui ka tehnoloogia eripära, sest modulatsioonisagedused on bioloogilise mõju puhul olulised.

Uuring Vatikani raadiotorni ja vähi seose kohta näitas vähi suurenenud esinemissagedust kuni kuue kilomeetri raadiuses, samas kui kriitiline distants mobiiliantennidest on umbes 400 meetrit. Nende andmete põhjal tundub, et inimkond ei ole siiski ka raadioringhäälingu kiirgusega harjunud. Kas teie uuringus soovitatust veelgi madalam piirnorm aitaks inimeste tervist kaitsta? Kuidas leida mõistlik tasakaal inimeste kaitsmise ja tehnoloogia arengu vahel?

Me pakkusime endi arvates mõistliku tasakaalu, võttes aluseks aastakümneid tagasi suurlinnades olnud kiirguse taseme. Kui me seda ei ületa, võib loota, et ka tervisemõjud jäävad samale tasemele kui aastakümnete eest. Et 100% ohutust tagada, tuleb elekter välja lülitada.

Kuidas me saame ennast kiirguse eest kaitsta? Kuidas saame kiirguse eest kaitsta lapsi, kes on kõige kaitsetumad?

Terviseriski vähendamiseks tuleks järgida ettevaatlikkuse- ennetuse põhimõtet: kasutada telefoni jm nutiseadmeid nii vähe kui võimalik ja ainult siis, kui see on tõesti vajalik. Lastel tuleb kindlasti piirata nutuseadmete kasutamise aega. Wifi lasteaias ja koolis ei ole ilmtingimata vajalik ja selle kasutamist tuleb vältida. Kui ei ole vaja tagada mobiilsust (koolis), tuleks kasutada kaabelühendusi.

Ramon Nahkur, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik: kas riik plaanib TalTechi uuringu tulemusi kuidagi rahvatervishoiu parandamisel/ks arvesse võtta?

Uue, just hiljuti kooskõlastusringile läinud Rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatavate nõuete eesmärk on tagada tervisele ohutu elukeskkond. Sealhulgas on sihiks vältida elektromagnetväljade kiirguse toimega seonduvaid tervisehäireid ja haigusi. Piirväärtuste kehtestamise aluseks on elektromagnetväljade lävitasemed, millest alates võib avalduda toime tervisele ja seda tõenduspõhiselt.

ICNIRP-i soovitused arvestavad bioloogiliste kudede võimaliku ülekuumenemise kõrval ka muid mõjusid. Elanikonnale kehtestatud elektromagnetväljade piirväärtused on läviväärtustest 50 korda madalamad. Enamik riike (sh Eesti) lähtub riiklike nõuete kehtestamisel WHO ja ICNIRP suunistest. Sotsiaalministeerium plaanib uuendada elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse määrust uue rahvatervishoiu seaduse protsessi raames.

Uue määruse väljaandmisel võetakse võimalusel arvesse Taltechi töös tehtud ettepanekuid ja soovitusi. Uus Rahvatervishoiu seadus ja sellega koos ka vastav mitteioniseerivat kiirgust puudutav rakendusakt on kavandatud jõustuma 1. juulil 2025. Kavandatav Rahvatervishoiu seadus tegeleb veel ühe mitteioniseeriva kiirguse kasutusalaga, mis on eraldi selles seaduses esile tõstetud. See on ultraviolettkiirgus ja solaariumid. Kavas on keelata solaariumite kasutamine alaealistel. Nahavähi ohu tõttu: melanoom on 15–29-aastaste seas üks enamlevinud vähkkasvajatest.