Aruküla kooli huvijuht Mari Möls ja noorsootöötaja Maarja-Ly Teino külaskäik kunagisse Jugoslaavia riiki Serbiasse toimus Euroopa seitsme maa ühisprojektis. Tutvustati noorte tegemisi Raasiku vallas. Ehk õpetati seda, kuidas saaks maal noorte elule ning noorsootööle jalad alla.
Sõit toimus Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi rahastusel ette võetud projekti EFYRA ehk „Europe Future of Young in Rural Area“ (Euroopa noorte tulevik maapiirkonnas) egiidi all. Eestist osaleb selles ainsana Ida-Harju Koostöökoda.
„Aasta alguses algaski meie pikk Serbia tee. Anneli Põldra, kes toimetab Ida-Harju Koostöökogu projektijuhina, pakkuski välja osalemise rahvusvahelises projektis. Ette nähti kolm kohtumist. Esimesed kaks kohtumist toimusid viiruse tõttu veebis Zoomi keskkonnas,“ räägib Teino.
Naised ütlevad, et Serbiasse oodati just maapiirkondades noortega tegelevaid inimesi. Teino oli nõus ning pakkus välja: kaasa võiks tulla ka Aruküla huvijuht Mari Möls. Sellega oldi nõus ning lühivisiit tutvustamiseks toimus septembri viimastel ning oktoobri esimestel päevadel. „Konverents toimus Belgradi lähedal. Sinna saamine oli juba väga huvitav kogemus. Vastu tuli isiklik autojuht, kes meid sinna suurlinna lähedale metsa viis. Loomulikult hoiatas ta: ma ei ole kidnapper ehk lapseröövija. Nii ka oli ning autojuht sõidutas meid hiljem pealinna tagasi,“ ütleb Teino naljatades.
Maaelu ei ole vaid põlluharimine
Kohale saabunud eestlannasid viis konverentsidel ja kohtumistel veidi rööpast välja sünkroontõlge. „Eeldasime koolituse inglise keeles toimumist. Aga paraku nii ei läinud. Teksti tõlgiti sünkroonis inglise keelest serbia keelde. Iga lauset katkestati ja kohati läks mõte kaduma. Zoomis tuli kogu asi ehk isegi paremini välja,“ ütleb Möls.
Kõigele vaatamata said eestlannad enda õpetused ning ülevaated ilusasti edasi anda. Nende sõnul ei olnud ettekanne mitte suurtest numbritest või statistikast, vaid praktilistest asjadest. „Rääkisime sellest, kuidas saab väikeses kogukonnas üles ehitada toimiva noorsootöö. Selleks ei pea olema suur riiklik toetus, mida käsi pikal küsitakse, vaid piisab ka kogukondade tahtest, vabatahtlikust tööst ja ettevõtlikkusest,“ meenutab Teino.
Mõlemad räägivad pikalt igapäevaelust Serbia maapiirkondades. Võrreldes Eestiga on seal asjad sootuks teistmoodi. Põhiliselt tegeletakse seal ainult põllumajanduse, farmide ja maaharimisega. Noored ning elujõulised elanikud lahkuvad väikeasulatest linnadesse või sootuks välismaale. Noorsootööle saab küsida mitmesugustest Euroopa ning kohalikest programmidest toetusraha. Paraku on taotlemine väga loid ning Serbias jääb aastas kasutult seisma kümneid tuhandeid eurosid projektisummasid.
„Meie tahtsime ning ka rääkisime, et maal elamine ei tähenda ainult põllumajandust. Rääkisime kogukondlikust koostööst ning et selle juurde kuuluvad igal juhul kogukonnavaim, kultuur ja noorsootöö,“ ütleb noortejuht Arukülast.
Vastuvõtt oli hea ning Eesti elu vastu tunti ikka huvi. Eriti pani noori ja noortejuhte imestama Eesti e-riigi kõrge tase. „Et saab Zoomis koolitada, on e-valimised, e-haiguslood, e-pank, e-tulude deklareerimine, koosolekud ja muidki võimalusi,“ räägivad Möls ja Teino.
Google Teamsi või Zoomi koosolekute rakendused tundusid kuulajatele kohati ulmena. Isegi kohalviibinud Itaalia delegatsioon tunnistas, et nemadki ei saa e-hääletada või arvutis muudki vajalikku teha.
Parim kiitus väikesele Eestile oli aga Teino ja Mölsi sõnul järgmine lause: „Tiigrihüpe ja e-riik on teie väiksuse boonus. See on Eesti eelis!“
Noortetöö kolib arvutisse?
Milline on aga igapäevaelu Raasiku valla noortekeskuses ja noorsootöös? Seda iga päev tõusvate COVID-19 näitajate ning eesootavate piirangute taustal. „Noortekeskustega on nii, et praegu on sinna oodatud väiksemad grupid ja seltskonnad. Et vähendada kontakte,“ ütleb Teino.
Aga ometi oli äsja lõppenud koolivaheaeg nii Aruküla kui ka Raasiku noortekas täis erinevaid tegevusi. Nii koristati alevike haljasalasid ja teid. Ette võeti helkurite töötuba, millest kasvas välja Aruküla kooli ees seisev helkuripuu. Seda ettevõtmist toetas transpordiamet.
„Sportlikust poolest pidasime pinksiturniiri. Ilmselt üks viimaseid selle aasta üritusi oli oktoobri lõpus tavapärane noortekonverents. Selle lõpetuseks laulis noortele Genka, kes koges väga head vastuvõttu,“ meenutab Maarja-Ly Teino.
Tõenäoliselt ootab novembris ja detsembris ees ürituste kolimine virtuaalkeskkonda. „Numbrid tõusevad ja sellest on kahju. Aga katsume hakkama saada, pakkudes erinevaid ettevõtmisi just õues,“ seletab Teino.
Esimese ettevõtmisena plaanitakse 14. novembri isadepäeva. Varem kavandatud noorteka või saalikogunemiste asemel saavad pered osaleda Tallinna vanalinnas erinevatel mängudel. Tulemas on ka perebingo. „Eeloleval talvel tahame oma tegemistega jõuda ka Peningile, sest seal puudub kahjuks eraldi noortekeskus. Soov on korraldada seal kasvõi töötubasid,“ lubab Teino.
Mari Möls lisab, et kool on aleviku ning laiemalt valla noorteüritustele alati avatud. Seda muidugi juhul, kui viirus lubab. Koos plaanitakse korraldada näiteks traditsiooniline Mesikäpa teatejooks.
