Mis haigus on Aafrika seakatk? Kuidas see levib? Kuidas sigu kaitsta? Vastab veterinaar- ja toiduameti Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar.
Harjumaal tegutseb 3 suuremat seakasvatajat, probleemset kaktuolukorda nõustus lühidalt kommenteerima üks Harju seakasvataja, Peeter Pihlakas (vt “Kommentaar”). Ühtki katkujuhtumit Harjust leitud ei ole.
Lõuna poolt põhja suunas leviv sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev nii kodu- kui ka metssigade viirushaigus. “Haigust iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused eri elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haiguse peiteperiood on tavaliselt 3-15 päeva ning kliinilised tunnused on suuresti varieeruvad sõltuvalt viiruse patogeensusest,” räägib Vahesaar haiguse tunnustest. Gruusiast,Venemaalt ja Valgevenest levima hakanud sigade Aafrika katkul on kolm vormi.
Äge, mitteäge, krooniline
Äge vorm – palavik üle 40 kraadi. “Sead kogunevad kobarasse, neil on isutus, loidus ning nahk muutub sinakaks. Hingamine muutub kiireks ja pinnapealseks, tekivad köha ja hingamisraskused, silmapõletik koos nõre eritumisega ning nõrevoolus (vahel verine) sõõrmetest. Tiinetel loomadel esinevad abordid,” seletab Vahesaar haigestunud loomade tervisehäireid ning toob välja veel kõhukinnisuse, oksendamise, (verise) kõhulahtisuse, verevalumid nahas ning kõrvade laiguliseks muutumise. Liigutuste koordineerimishäired tekivad loomal 24-48 tundi enne surma. Loom sureb 1.-7. kliinilise haigestumise päeval – suremus kuni 100%.
Mitteäge vorm tähendab Vahesaare sõnul taastekkivat või püsivat palavikku, mis kestab 3-4 nädalat. “Iseloomulikud on hingamisteede põletik, depressioon, isutus, loidus, tiinetel emistel abort,” ütleb Vahesaar.
Kroonilist vormi esineb harva. Sümptomiteks on hingamisteede põletik, abordid, artriidid, liigeste turse, kasvupeetus, tursed jäsemetel, näo ja alalõua piirkonnas, haavandid nahas või naha nekroos.
Sigade Aafrika katk ei ole ravitav ning vaktsiin selle vastu puudub. Katku nakatunud hukatud sead kahjutustatakse.
Viirus hävib visalt
Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega. Sead võivad Vahesaare sõnul nakatuda ka kaudselt, nt nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söömisel ning haigustekitajaga saastunud sööda, joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahendusel.
“Metssead nakatuvad enamasti metsa viidud kodusigade korjuste, tapajäätmete või toidujäätmete vahendusel. Mõnes piirkonnas levib haigus ka puukide vahendusel, kuid Eestis selliseid puugiliike looduslikult ei leidu,” sõnab Vahesaar.
Viirus hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. “Viirus on väga vastupidav: külmutatud lihas säilib see mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva,” teab Vahesaar.
Küsimusele, kuidas saavad seakasvatajad oma oma sigu kaitsta, vastab Vahesaar järgmiselt: “Tuleb rakendada bioohutusmeetmeid. Sigade pidamine välitingimustes ei ole lubatud ning nõuete täitmist tuleb nõuda kõigilt, kes loomadega tegelevad.”
TEAVE
Seafarmi territooriumile võib Venemaalt, Valgevenest, Lätist, Leedust ja Poolast saabunud elussigade vedamiseks kasutatav veok siseneda (meetmete täitmine peab olema dokumentaalselt tõestatud):
• peale 48 tunnist ooteaega alates Eesti piiri ületamisest;
• peale transpordivahendi täiendavat desinfitseerimist Eestis.
KOMMENTAAR
Rae vallas asuva Pihlaka farmi juhataja Peeter Pihlakas kommenteerib:
“Aasta lõpuks on ilmselt Aafrika seakatk ka Põhja-Eestisse jõudnud. Katku vältimiseks peab jälgima, et laudatöölistega, kes käivad metsas marjul või seenel, samade riiete ja ajalnõudega lauta ei läheks – inimfaktor on kaktu levitamises suurim. Kõige hullem on väikeste seakasvatajate olukord, kes kasvatavad paari looma – nende ümber tekib kiiresti n.ö. punane tsoon. Pihlaka farmis tegeleme haigustevaba tõuaretusega ja kasutusel on bioohutusmeetmed. Loodame, et siia katk ei jõua.”
