Vaida mees Peeter Böckler kogus koos abilistega kokku andmed Eesti inimeste ehitatud traktoritest, mootorkelkudest, muldajatest, rohijatest, spordivahenditest ja muudest sõidukitest. Kokku on neid vähemalt 400 ning vanimad pandi kokku üle 65 aasta tagasi.
Veel enne, kui Peeter Böckleriga iseehitatud traktorite andmetest ja raamatust rääkida, tuleb mainida värsket spordiraamatut. Koos Heino Niine, Arvi Leukmanni ja tänaseks lahkunud Harri Reidmaga pani Böckler kokku raamatu Harju parimatest sportlastest aastatel 1940-1991. 380-leheküljelist teost esitleti 9. septembril Keilas. “Esitlused on veel Vaidas ja Jüris. Huvi paistab olevat suur ja tiraažile ehk 300-le tuleb ilmselt lisaks täiendatud trükk,” ütleb Peeter Böckler. Ta viitab ka raamatu lõppsõnale, et MTÜ Harju Spordiajaloo Selts tegutseb edasi. Tänaseks on Vaida mees saanud ettepaneku koguda kokku andmed Peipsi järve sõidukitest ehk nn karakatitsatest. “Ma ei tunne seda teemat piisavalt hästi. Kirjutagu sellest keegi kohalik,” vastab Böckler.
Küll on EPA mehhaniseerimise haridusega mees hästi kursis iseehitatud traktoritega. Koos abiliste ehk Tuve Kärneri ja Sillaotsa talumuuseumi eestvedaja Jüri Kusminiga pani ta kaante vahele 270-leheküljelise raamatu “Eestis iseehitatud traktorid”, milles on koos fotodega kirjeldatud umbes neljasadat sõidukit. “Toonane eurosaadik Ivari Padar andis meile aastat tagasi idee,” meenutab Böcker.
Traktor valmis keldris
Mees on iseehitatud tööriistade vastu tundnud huvi 1970ndatel, kui tegutses Harju Inseneride Nõukogu esimehena. Ka toonased slaidipildid on tänaseni alles ja osad raamatuski avaldatud. Näiteks ehitas Tartu mees Ernst Loot 1979. aastal traktori, mille kahte esiratast sai keerata 180 kraadi.
Esindatud on ka Harju tehnika- ja nupumehed. Nii on Jüri mees Lembit Sall ehitanud GAZ-51 mootori, Villise (GAZ-69) esisilla ja teiste autode osadest uue sõiduki. Kusjuures esialgu oli sellel Pobeda mootor. “Lagedi mees, konservatooriumi haridusega Kuno Kasak ehitas kaks traktorit. Valter Ots on ehitanud neli traktorit. Kusjuures esimene valmis Tallinna paneelmaja keldris,” teab Böckler.
Proovisõitu sai mees teha vaid paar meetrit edasi ja tagasi. Lõpuks võttis Ots traktori osadeks, vedas jupid õue ja pani taas kokku. Sõiduk viidi töötama Kernu valda. “Tänaseni on alles foto, kus Valter Otsa poeg Tanel, ta vend ja sõber Taavi Tikenberg on roolis. Jüri kirikuõpetaja ning Saku volikogu juht Tanel Ots oli väga imestunud, et kuidas ma selle foto kätte sain,” räägib Böckler. Tegelikkus on lihtne, sest Valter ja Peeter on olnud koos laskurid. Traktor töötab tänaseni Jõelähtme vallas Ihasalus. Padise valla mees, toonases Kungla sovhoosis töötanud Urmas Remmik ehitas mitme auto osadest traktori 1980. aastal.
Ehitajaks olude sunnil
Mis ajas ning ajab tänaseni mehi ja ka naisi ise sõidukeid ehitama? Böckleri sõnul oli Eesti esimene suurem traktorite ehitamise buum periood aastatel 1949-50, kui asutati kolhoosid ja taludest võeti ära hobused. “Aga 0,6 hektarit elamuümbruse maad jäi alles. Maalappi tuli harida ja siis pandi pead ning käed tööle,” selgitab Peeter Böckler. Teine suurem buum oli pärast aastat 1982, kui algas NSVLi toitlustusprgpramm. Siis hakkasid inimesed kasvatama majanditele söödapeeti, milleks vajati riistu. “Aga Venemaal polnud seemet ja seda kasvatati Eesti põllulappidel. Mina kasvatasin ka peeti, söödapeeti, kapsast ja muud,” lisab mees.
Traktorite osi saadi mitmelt poolt. Mootoreid ZID 4,5, L 4,5, L 6 ja L-12 müüdi ETKVLi kauplustes. Saada oli ka invaliidide sõidukite mootoreid. Kõik ülejäänu kas varastati või korjati kokku utiiliplatsidelt. “Valgas, Võrus ja Tartu lähedal oli väiketraktoreid ka konfiskeeritud ja hävitatud. Enamus nendest polnud ju arvel. Harjus õnneks minu teada nii ei tehtud, ” teab Böckler.
