Kui mõni aeg tagasi räägiti Eestis 30 000 noorest, kes erinevatel põhjustel ei õpi ega tööta, siis nüüd on see arv vähenenud – osalt tänu riiklikule Noorte Tugila programmile, mille eesmärk on kõik abivajajad üles leida ja nad tagasi ühiskonnaellu suunata.

Oluline on mainida, et nimetatud 30 000 noorest oli töötuid siiski vaid alla kolmandiku, ülejäänud noortel olid muud põhjused, miks nad sel perioodil aktiivselt tööturul ei olnud ega koolis.
Miks jäävad aga Harjumaa noored tööturult või koolist eemale ja kuidas neid toetatakse? Esiteks – Harjumaa on ju Eesti mõistes õnnelik piirkond, sest Tallinn on lähedal, siin on palju töökohti ja rohkem võimalusi. Seega ei tohiks noortel olla nii palju takistusi töö leidmisel kui Eesti äärealadel või saartel.

Siiski võib Harjumaa kaugemates nurkades olla samu probleeme kui Lõuna-Eestis – töökohti ei jätku, ühistranspordiga ei pääse sobival ajal liikuma jne.

Hirm ja valehäbi

Kose-Anija Noorte Tugila noorsootöötaja Helina Lillsoo tunnistas, et nemad on Kose ja Anija vallas toetanud viimase 1,5 aasta jooksul kokku 62 noort ja üle poolte neist on jätkanud kooliteed või liikunud tööturule.

„Kahjuks ei saa öelda, kas rohkem on olnud tagasi kooli või tööle suunamist, sest noorte lood on väga erinevad ja mõnikord käivad need asjad käsikäes,“ selgitab ta. Näiteks võib noor kaotada töö, aga tema lugu kuulates tuleb välja põhjus, miks tal on jäänud kunagi kool pooleli. Noortel tütarlastel on üheks põhjuseks rasedus ja lapsega koju jäämine. Haridustee jätkamine on küll tähtis, aga tuleb ka arvestada, kas tal on toetajaid, näiteks vanemad või abikaasa, kes saaksid lapsi hoida.

Kui noor on juba 25-26aastane, tal on mitu last ja olemas töökogemus, siis võib tema jaoks olulisem olla töö leidmine. Olulist tuge saab Noorte Tugila partneritelt Rajaleidjalt ja Töötukassalt, kellega tehakse koostööd.

Vanemale põlvkonnale võib kõlada üllatavalt see, et suurel osal noortest on raskesse olukorda sattumise põhjuseks hirm ja valehäbi. „Kui nad on saanud elus palju negatiivset tagasisidet, ei julge nad enam proovida, sest kardavad läbikukkumist, hukkamõistu,“ loetleb Lillsoo põhjusi, miks noored on jäänud kõigest eemale.

„Tugilas keegi neid hukka ei mõista, vaid hoopis julgustame, otsime erinevaid lahendusi,“ räägib Lillsoo.
Lillsoo tegeleb ka ennetustööga ning tunnistab, et noored ei julge oma probleemidest rääkida tihti isegi siis, kui neil on hoolivad vanemad. Noorte Tugila saab olukorrale neutraalselt läheneda, kui nt noorel on koolis mingi probleem või lahkheli tekkinud, võib noor Tugila töötajaga ühendust võtta ka õhtusel ajal. Tänu sellele on võimalik paljusid probleeme ennetada.

Harku Tugila töötab 0,5 koormusega ja seal on toetatud 28 noort. „Enamasti oleme noori toetanud just koolitee jätkamise osas või kooli tagasipöördumise osas. Samas on ka noori, keda oleme toetanud töökoha valikutel ja tööturule sisenemisel,“ ütles Harku Tugila spetsialist Kerttu Brandmeister. „Kõige keerulisem on olnud see, kuidas jõuda nende noorteni, kes tõesti abi ja tuge vajavad. Noored ise Tugila juurde veel kahjuks teed leidnud ei ole. Meie kogemuse põhjal võib öelda, et noored on enamasti tööst või koolist eemale jäänud just seetõttu, et kõigi võimaluste juures on väga keeruline leida üles see, mis neid tõeliselt paelub.“

Tallinna probleemid

Tallinna Kristiine noortekeskus liitus Tugila programmiga aasta tagasi oktoobrikuus ja praeguseks ollakse töötanud kokku 30 noorega, kellest seitse on edukalt lõpetanud ehk töö või kooliga hetkel hõivatud.

Kristiine noortekeskus. 

„Rohkem on sattunud meie juurde need noored, kes soovivad tööd leida. Õppimisega seoses on pigem olnud sellised juhtumeid, et tuleb leida noorele tegevust kui poole aasta pealt kool pooleli jäetakse. Põhjuseid on seal mitmeid – haigus, ei meeldi erialavalik, muud personaalsed probleemid,“ loetleb Kristiine noortekeskuse juht Ege Kirik.

Kõige raskem on Ege Kiriku sõnul toetada noort, kellel puudub enda motivatsioon ja järjepidevus. „Viimasel juhul on pöördunud meie juurde noore vanem või tuttav – samas noor ise ei tunneta vajadust abi saamiseks. Meie saame toetada noort ainult juhul, kui ta ise on nõus meiega suhtlema, meie kõnedele vastama või muul moel kontakti pidama. Kõige raskem ongi toetada noort, kui ta seda ise ei soovi – olgu probleem nii suur või väike kui tahes,“ märgib Ege Kirik. Rõõmu teeb see, et kui noor on noortekeskusest saadud toe ja infoga kuhugi oma elus edasi jõudnud.

KOMMENTAAR: Heidi Paabort, Eesti Avatud Noortekeskuste tegevjuht ja Noorte Tugila tugimeetme juht

Suurtes linnades on noortel küll rohkem võimalusi ise midagi ette võtta, aga samas ka nähtamatult toimetada, nii, et keegi ei märka, et ta võiks tuge vajada. Tugila on selle suhteliselt lühikese ajaga palju ka ise õppinud ja kogenud, et Eesti noored, kes abi vajavad, on väga erinevad ja ka põhjused tööturult eemale jäädes on erinevad. Seega peame olema võimalikult paindlikud, oskama lahendada väga erinevaid küsimusi, mis võivad koolitee jätkamist või tööle minekut takistada.

Mis on Noorte Tugila?

• Harjumaal asuvad Noorte Tugila keskused leiab siit: https://tugila.ee/tugilad/
• Noorte Tugilasse on oodatud iga 15-26aastane noor, kes tunneb, et on ummikus või vajab tuge tööle või haridustee jätkamisel. Vt www.tugila.ee
• Üle Eesti on Noorte Tugilad toetanud tänaseks ca 4000 noort teel tagasi kooli või tööle.
• Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on töö kaotanud või koolist lahkunud 15-26aastaste noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu.
• Programm käivitati 2015. aasta sügisel, praeguseks on liitunud programmiga ca 50 noortekeskust. Eesmärk on toetada aastatel 2015-2018 Eestis ca 8800 noort.
• Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) tegutseb Eesti noorte heaolu nimel alates 2001. aastast.

Noorte lood

Kaspari lugu
Pärast ema surma ta enam kooli ei läinud ja õpihimu oli täielikult kadunud. Isa temaga enam hakkama ei saanud. Rahaprobleeme poisil ei olnud, kuna sai toitjakaotuspensioni. Seejärel elas sõprade juures, kelle kaudu suudeti ta meelitada noortekeskusesse. Alguses oli ta kinnine, kuid noorsootöötaja sai temaga jutule ühel ühismatkal, kus räägiti ka talle meeldivatest erialadest. Koostöö tulemusel sai noor sügisest kooli ning omandas pooleli jäänud hariduse. Noorel polnud ka isikut tõendavat dokumenti, mida koos noorsootöötajaga vormistamas käidi. Tema enda soovi sai kool valitud kodukohast ja sõpradest kaugemale. Noorsootöötajaga suheldakse kuus korra Facebooki kaudu. Nüüdseks töötab poiss juba pool aastat kindlas töökohas ja käib ennast aeg-ajalt täiendamas. Käib väga puhtalt ja hoolitsetult riides ning on ka isaga ära leppinud.

Anna lugu
Anna on 23-aastane ja kasvatab 4-aastast last. Tal on põhiharidus, kutsekool jäi pooleli „nooruse rumalusest“. Tal on tekkinud järelmaksudest suured võlad. Oma kodu ei ole, vaid elab ema juures, mis on keskusest 15 km kaugusel, ühistransport keskusesse on peaaegu olematu. Noorsootöötaja püüdis Anna olukorrast kuuldes temaga kontakti saada. Nad kohtusid ja vestlesid. Noore soov oma elu muuta oli, kuid polnud kedagi, kes aitaks ja kaasa mõtleks. Koos noorsootöötajaga kirjutasid nad kohalikus raamatukogus võla sissenõudjatele ja kohtutäituritele kirju – alustades Wordi kasutamise õppimisest, “viisaka” meiliaadressi tegemisest ja selle kasutamisest kuni õigekirja õppimiseni ja ametliku kirja vormistamiseni välja. Jooksvalt arutati vajalike sotsiaaltoetuste taotlemist, arstiaegade broneerimist, valiti viisakaid riideid töövestlusele või kooli aktusele minemiseks, arutleti lapse sotsialiseerumise ja õppe vajalikkusest, tulevikuplaanidest ja eesmärkidest. Suvel käis noor tööl 1,5 kuud ja sügisest astus kutsekooli. Laps ei ole veel lasteaeda saanud, aga on vanaemaga kodus.