Naha tundlikkus, punetus ja valu pärast päikesevanni võtmist tähendab, et tekkinud on päikesepõletus. Kui samad sümptomid tekivad aga üürikese värskes õhus viibimise järel, võib tegu olla fotosensitiivsusega ehk valgustundlikkusega.
Valgustundlikkus on naha tundlikkuse suurenemine UV-kiirgusele, mida võivad põhjustada näiteks mitmed ravimid ning nahahooldus- ja kosmeetikatooted. Sümptomid sarnanevad ulatuslikule päikesepõletusele: naha tundlikkus, punetus ja turse, valuaistingud, sügelus ja villid, isegi immitsevad kolded.
Tundlikkust võivad suurendada nii ravimid kui ka kosmeetikatooted
Enne päikese kätte minekut on mõistlik üle vaadata oma ravimid. Ravimite tarvitamise ja päikese koostoimel võib suureneda naha tundlikkus UV-kiirgusele. Eri südame-veresoonkonna ja 2. tüüpi diabeedi ravimid, antibiootikumid, kontratseptiivid, antidepressandid, akne ravis kasutatavad ained, valu- ja põletikuvastased ravimid ning paljud muud suukaudsed, süstitavad või nahale kantavad ravimid võivad anda nii fototoksilisi kui ka -allergilisi reaktsioone.
Reaktsiooni tugevus sõltub ka manustatud ravimi annusest ning UV-kiirguse tugevusest. Fotosensitiivseid reaktsioone võivad anda ka taimsed preparaadid, nagu näiteks need, mis sisaldavad harilikku naistepuna. Samuti laialdaselt kasutatav antiseptiline aine kloorheksidiin, mida kasutatakse haavakreemides, -geelides ja kätepesuseepides.
Fotosensitiivseid reaktsioone võivad tugevdada ka näokreemides kasutatavad A-vitamiini vormid ehk retinoidid, nahahooldustoodetes kasutatavad AHA-happed, salitsüülhape ja kivisöetõrv.
Ohutu ei ole ka parfüümides, after-shave‘ides ja seepides kasutatav sünteetiline muskuse ühend.
Kuidas end kaitsta?
Fotosensitiivsus vähendab naha loomulikku kaitsevõimet. Kõigil inimestel ei pruugi ravimid ja keemilised ühendid fotosensitiivseid reaktsioone tekitada, kuid oluline on sellest ohust teadlik olla, et vajadusel ettevaatusabinõusid kasutada.
Naha fotosensitiivsust suurendavate ravimite kasutamise ajal on tungivalt soovituslik vältida otsest kokkupuudet päikesevalgusega, ka solaariumis käimist. Väljas tuleks otsida varju, eriti ajavahemikus kella kümnest neljani, mil päike on intensiivsem. Kanda tuleks laiaservalist peakatet, mis annab varju ka näole ning katta käed ja jalad riidega. Fotosensitiivsus on üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest, seega on oluline käia regulaarselt kontrollis. Soovituslik on päikseliste ilmade saabumisel uuesti üle lugeda kasutatava ravimi infoleht ning konsulteerida apteekri või raviarstiga.
Ravimite pikaajalisel kasutamisel tuleks end kindlasti päikese käes viibimisel kaitsta laia toimespektriga päikesekaitsekreemiga. Oluline on, et kreem kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ja selle SPF ehk päikesekaitsefaktor oleks vähemalt 30. Päikesekaitsevahend tuleks nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut.
Fotosensitiivse reaktsiooni tekke järel tuleks kasutada jahutavaid ja niisutavaid nahahooldustooteid. Sobivate hüdrogeelide ja niisutavate kreemide või geelide valimisel saab abiks olla apteeker.
