Aruküla VildiVilla perenaised soetasid kevadel kööki pitsaahju. Nad kasutavad maitsva toidu küpsetamisel valdavalt kodumaist mahetoodangut, segavad ise taigna ning tomatikastme. Tänaseks on villal juba tosin kindlat pitsasõpra, kelle ostude üle peetakse arvet ja iga üheksas tellimus on neile tasuta.
Raasiku valla käsitööhuviliste naiste loodud VildiVilla on paik, kus masstooodangule eelistatakse isevalmistatud küünlaid ja seepe, oma kätega õmmeldud riideid ning vilditud mütse
VildiVillat pole raske üles leida. Tuleb vaid Tallinna-Aegviidu rongilt Aruküla peatuses maha astuda, kõndida paar sammu aleviku poole ning ühekorruseline maja ongi paremal tee servas näha. Vanemad elanikud ning külalised mäletavad seda kui kauplust, nooremad taarapunktina. Viimased aastad on hoones aga tegutsenud käsitöökauplus, kohvik ja mitmesugused meisterdamise töötoad.
Tänavu on perenaised Aivi Hiibus ning Maia Raudkivi teinud kaks olulist uuendust. Varakevadel soetati Rootsist villa kööki pitsaahi. Augustis aga osteti Saksa päritolu keraamika põletuse ahi, mis asub poolkeldrikorrusel.
Kodumaine mahetoodang
“Pitsaahi on soetatud omadest säästudest. Tellisime ja ootasime seda kuu aega. Esimene küpsetus tuli aprilli alguses,” ütleb Aivi Hiibus. Põhjus, miks selline toiduvalmistamise abivahend soetati, on tegelikult lihtne. “Ümberringi on igav ja ühesugune pitsa. Aga tahame ikka midagi uut ning huvitavat. Meile meeldivad omapärased kiiksuga asjad,” seletavad Aivi ja Maia.
Seepärast segavadki perenaised vajaliku taigna kokku kohapeal. Valmis põhjasid nad ei kasuta. Põhiline komponent on kodumaine mahe nisupüül. Kuid kasutatakse ka kodumaist mahedat tatrajahu.
“Kastme, mis on ju üks olulisemaid asju, teeme ise. Tomatid on pärit Arukülast. Need tomatid, mis jäid suvel üle, panime sügavkülma,” räägib Raudkivi. “Nüüd saame keeta õiget pläusti. Me ei lähe poodi kastet ostma,” lisab Hiibus. Ürdijuust on samuti kodumaine ning pärit Pahkla Camphilli külast. Vaid oliivid ja paprika on pärit mujalt. “Paprikat saab suvel Eestis kasvatada. Aga sügisel ja talvel on raskem, sest seda sügavkülma ei pane, ” ütleb Hiibus.
Sõpradele soodustused
Pitsasid on kahte sorti. Suurema läbimõõt on 30 ja väiksema läbimõõt 26 sentimeetrit. Suur pitsa maksab seitse ja väike viis eurot. “Meil saab ostja iga üheksanda pitsa tasuta. Siis on seinal 12 väikest nimelist topsi, kuhu kogume tikke. Üheksas tikk on punane ja tähendabki tasuta tellimust,” räägib Raudkivi.
Hiibus lisab, et pitsasorte on praegu üheksa. Neid saab ka tellida, kuid kohaletoomise teenust veel ei ole. Võib-olla võetakse see Aruküla piires ette tuleval suvel. “Aga see-eest on olemas pappkarbid, kus peal inimese nimi, VildiVilla logo ja tellimise telefoninumber. Karpe saab kasutada mitu korda,” räägib Aivi Hiibus.
Kas rahvast on pärast pitsaküpsetamise algust VildiVillasse ka rohkem tulnud? “On ikka ning elu läks kohe lõbusamaks ja usinamaks. Meil on 1. maist ka konkurent ehk kiosk „Kolm juustu“. Aga neil pole muid toite või teenuseid,” ütlevad perenaised.
Endiselt küpsetatakse VildiVillas saiu ja muid maiustusi. Kusjuures saiades kasutatavad perenaised ainult kodumaiseid tooraineid ehk nn õnnelike kanade mune, ehtsat võid, mahejahu jms. Endiselt saab majas korraldada konverentse, seminare, tähistada sünnipäevi ja muid tähtpäevi, korraldada laste pidusid, käsitöö ja meisterdamise tubasid.
