8-aastane Matthias näeb välja nagu iga teinegi nagamann. Limpsib jäätist, vaatab telekat, pusib nutitelefoni kallal. See idüll on aga iga hetk habras rebenema ning siis tuleb vaeva näha nii perekonnal kui koolil.

Kell on kaks pärastlõunal. Istume Matthiase ema Kristiga pere elutoas. “Ta käib teises klassis ja väikeklassis,” selgitab Kristi. Selles Harjumaa kooli erivajadustega lastele mõeldud väikeklassis on vaid kaks last, Matthias ja Maikel-Kristjan.

Meie vestlus on vaevalt jõudnud alata, kui…“Mu Lego on ära lõhutud,” karjub Matthias ahastavalt ja jookseb tugitooli taha. Poissi on tabanud üks järjekordsetest hüsteeriahoogudest, põhjuseks süütu pisiasi – õde monteeris ta Lego klotsid ümber.

Astma ja ATH

Millal ema esimest korda märkas, et Matthias on teistsugune? “Ta on tegelikult sünnist saadik olnud selline rahutu laps, hästi emotsionaalne,” ohkab Kristi. Poisil diagnoositi astma ning ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire), mis annavad keskmise puude.

Astmat ravitakse hormoonpreparaatidega, Monkasta ja Seretide’iga. “Muidugi on meil olemas auruaparaat juhuks, kui astma ja köha väga hulluks lähevad,” ütleb Kristi.

Toiduainetest peaks Matthias piirama piimavalgu, samuti suhkrute tarbimist. “Neid on hea süüa küll, aga ilma on laps rahulikum,” arvab Kristi.

Lisaks kõigele vaevab poissi deshüdroos. “Käed ja jalad on kogu aeg märjad, eriti hulluks läheb asi siis, kui ta närvi läheb. Seetõttu võib näiteks meie jaoks lihtne tegevus, nagu sokkide jalgapanek, olla Matthiase jaoks võimatu ülesanne,” ütleb Kristi.

Erivajadusega, eriti ATH-diagnoosiga lapse puhul on oluline rutiin. “Tema rutiini rikkuda ei saa. Kui seda rikutakse, näiteks uneajad lähevad paigast ära või päevased tegemised muutuvad ootamatult, siis…” kirjeldab ema.

Kristi teeb mõttepausi. “Kui tema asjad on katki läinud või kadunud, on kohe katastroof ja kõik teised süüdi. Isegi kui lihtsalt ei mäleta, kuhu midagi pani või kuidas midagi käib, ei ole seda momenti, et mõtlen rahulikult järgi ja tuletan meelde.”

Helendav ekraan rahustab

Koolis käib Matthias kahe kotiga, ühes on õppevahendid, teises mänguasjad. “Tal peab kogu aeg olema see isetegemise asi. Ta ei ole suuteline istuma kümmet minutit lihtsalt niisama tooli peal,” räägib Kristi.
Väikeklassi õpetaja Anuga on kokkulepe, et kui Matthiast tabab koolis hüsteeriahoog, on tal lubatud kappi ronida või siis klaveri alla. “Õpetaja teab, et ta tuleb sealt kapist üsna ruttu välja, sest tal läheb seal igavaks,” muigab Kristi.

Televiisori lummuses Matthias vaikib ja jälgib pingsalt ekraanil toimuvat. Idüll lõppeb kohe, kui televiisor välja lülitada. 

Kui olude sunnil peab Matthias olema suure klassi tundides, on tavaline, et e-kool on märkuseid täis. “Ta lihtsalt ei suuda keskenduda, kui ümber on palju inimesi ja hääli. Karjumist ei talu ta üldse, olgugi, et ise oskab väga valju häält teha,” räägib ema.

Väikeklassi pandi Matthias aasta eest erikomisjoni kaudu. “See oli üks pikk ja keeruline kadalipp,” meenutab Kristi. “Aga väikesesse klassi minnes lahenesid nii mõnedki probleemid, mis suures klassis käies olid igapäevased.” Väikeklassis tegeleb lastega tavalise õpetaja asemel eripedagoog. Sellegipoolest on Matthias koolist ära jooksnud ja mõnel päeval ka lihtsalt kooli minemast keeldunud.

“Ainuke koht, kuhu teda siduvalt istuma saab panna, on mingi ekraani ette,” ütleb Kristi. See võib olla nii televiisor, arvuti, tahvelarvuti või nutitelefon. Oma sõnade kinnituseks lülitab Kristi sisse televiisori, kus algab multifilm “Jääaeg”. Korraga on Matthias rahunenud. Poiss istub televiisori ees nagu naelutatud, pult otsapidi suus.

Ema sõnul võib ta nõnda istuda 24 tundi ööpäevas. “Kui ta nüüd ära võtta sellest keskkonnast, siis see lõppeb rusikate, pisarate ja visklemisega. Seetõttu püüan alati temaga eelnevalt kokku leppida, kui kaua ta võib teleka või arvuti taga olla. Nii kui aeg liiga pikaks läheb, on väga raske teda virtuaalmaailmast kätte saada. Tal on seal maailmas lihtsalt nii palju lihtsam, enda mõte ei pea töötama, kogu aeg toimub mingi tegevus, mida jälgida.”

Vaikuse ja huviga sõrmib Mattias ka nutitelefone. Ükski neist ei tööta, sest poiss on kõik kolm vihahoos puruks löönud.

“Oleme ära proovinud vitsa jõu ka, aga see ei aita,” tunnistab Kristi.

Tulevik arvutite alal?

Teiste lastega mängides peab Matthias olema juhtpositsioonil. Tüli on majas kohe, kui tema ei juhi enam olukorda, vaid teda juhitakse ja ta peab tegema midagi sellist, mida ta ei taha teha. Ja tülide lahendamiseks on variant number üks rusikad või kisa. Seetõttu on poisil vaid kaks sõpra – Arti Mattias ja Marcus – mõlemad erivajadustega.

Suhtlemisprobleemide taha jäi osavõtt jalgpallitrennist. Matthiase sõnul löödi teda palliga näkku ja tiriti kõrvadest. Ema näeb omajagu süüd ka poisil endal.

Kolm-neli korda aastas käib Matthias psühhiaatri juures. Hetkel ta peale astmarohtude teisi ravimeid ta ei tarbi, kuid võtab iga päev spetsiaalselt tähelepanuhäiretega lastele väljatöötatud vitamiini. Ja ema sõnul on vahe silmaga näha, toidulisand muudab poisi tunduvalt rahulikumaks.

Meedikust Kristil on kuus oma last ja kaks kasulast. Lastest viis on täiskasvanud ja elavad oma elu, kolm on aga veel väikesed: Matthias kaheksa, Maria Lizbeth neli ja Jaan Daniel kuus aastat vanad. Kristi peab olema mõlema vanema eest, sest laste isa lahkus pere juurest: “Eks aeg-ajalt on ikka raske, aga laste pärast peab hakkama saama.”

Kristiga rääkides selgub, et keeruline on ka ühel täiskasvanud lastest, kes sai lapsepõlves ränga trauma, mistõttu on tal raske puue. Hoolimata puudest käib ta tööl ja on juba lapsevanem. “Ta on õppinud selle puudega elama. Saab täitsa hästi hakkama,” arvab Kristi.

Matthiase probleemid sundisid Kristit loobuma tööst medõena operatsioonitoas ja haigla valvetes. Nüüd, kooli meedikuna töötab ta hommikul üheksast pärastlõunal üheni ehk ajal, mis kattub Matthiase tundidega. Poissi omaette kauaks jätta ei saa.

Erikomisjoni otsusega käib Matthias kuuenda klassi lõpuni väikeklassis. Lugemine ja kirjutamine valmistavad probleeme, aga joonistamine ja matemaatika on tugevad. Poiss naudib kunstiringi ja robootikaringi.

Ehk peitub siin Mattiase tuleviku võti. Kristi loodab, et poeg suudab kunagi õppida ameti, kus ta saab üksinda nokitseda: “Võib-olla see on arvutite putitamine, midagi käelist, sest käeline tegevus on tal suhteliselt hea.”

“Ma kaldun arvama, et tehnikapisik ja autopisik, need ilmselt jäävad. Tal seda taipu on rohkem kui tavalastel,” ütleb Kristi.

TEAVE: Mis on väikeklass?
• Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellel on raskest kroonilisest psüühikahäirest tulenev püsiv normikohasest erinev käitumismuster ja/või õpivõime langus, mis takistavad õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning ohustavad turvalisust tavaklassis.
• Psüühikahäirete all mõistetakse näiteks autismi, sõltuvushäireid, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, keskendumisraskusi, füüsilist vägivalda kaaslaste suhtes ja agressiivsust keskkonna suhtes.
• Õpilase üleviimise väikeklassi määrab tähtajaliselt Rajaleidjas tegutsev üleriigiline nõustamiskomisjon. Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat eripedagoogilist õppemetoodikat.