Saue, Jõelähtme, Viimisi, Kiili, Rae ja Harku vald on üksteisele ja Tallinna linnale täpselt samasugused konkurendid, nagu on ärikeskustes need laudadega müügimehed, kellest üks meid LHVsse ja teine Elisasse kutsub… Nii arvab riigikogu liige, Harku valla volikogu esimees Kalle Palling.
2017. aasta kohalikel valimistel said riigikogu liikmed kandideerida taas kohalikesse volikogudesse. 101 riigikogu liikmest on valitud kohalikku rahvaesindusse 58. Harjumaalt valitud riigikogulastest kuulub Laine Randjärv Rae ja Aivar Sõerd Viimsi volikogusse.
Kalle Palling, kuidas tunnete ennast kahel toolil?
Hästi. Aga ütlen ausalt: kui oleksin samas rollis poolteist-kaks aastat tagasi, mil olin ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, siis ma ennast nii hästi ei tunneks. Selle komisjoni haare on rahvusvaheline, kogu aeg on reisimist, kodustele tegemistele ei jäänud lihtsalt aega. Keskkonnakomisjoni aseesimehe töö on lokaalsem, võimaldab logistiliselt ka kohalikus poliitikas tõhusalt kaasa rääkida… Nii ütlesin ka oma toetajatele, kes tegid mulle ettepaneku hakata Harku vallavolikogu esimeheks. Ütlesin, et lihtsalt koosolekut ma juhatama ei tule, tahan valla probleemidesse sisuliselt süüvida, aidata vallas elu paremaks muuta.
Kas on mäest alla tulles võtta kohalike küsimuste lahendamiseks kaasa ka kogemusi riigikogust, sidemeid, nägemusi…?
Mida ma varem ei mõtestanud – omavalitsustel Tallinna ümbruses on lähiaastatel ülisuur tähtsus elu edendamisel, just poliitikate elluviimisel. Paratamatult on meil vaja Eestisse inimesi juurde – olgu siis välismaalt tagasi tulnud noortena, loomuliku iibe või välismaalastena, kes soovivad asuda elama ja töötama Eestisse – kes teeksid ära selle töö, mis meil vaja teha on. Riigi ees on tõsised väljakutsed. Neist väljakutsetest saab riik lahendada ühe poole, leida motivatsioonid sündivuse kasvuks. Aga omavalitsused on need, kes saavad luua elukeskkonna inimestele, kes tulevad maalt linna või teisest riigist siia. Kõik nad ei asu elama Tallinnasse või Tartusse, paljud siirduvad lähiümbruse valdadesse, sest elukeskkond on siin parem ja taskukohasema hinnaga. Kui vähe on aga omavalitsused, sh Harku vald mõelnud selle peale, milliseks tahame kasvada ja millist elukeskkonna kvaliteeti pakkuda…
Harku vald võiks olla esimene, kes teeks näiteks Rocca keskusesse lauakese, kus hakkame aktiivse müügi teel valda inimesi elama ja kinnisvara soetama kutsuma.
Kas Harku valla arengukavas pole sätestatud, kui suureks võiks Harku vald potentsiaalselt kasvada?
Kogu elanikkonna kasv on läinud sumbuurset teed pidi – kes tuleb, see tuleb; kes ei tule, ei tule. Meie – Saue, Jõelähtme, Viimsi, Kiili ja Rae vald – oleme konkurendid üksteisele ja Tallinna linnale täpselt samamoodi, nagu konkureeerivad ärikeskuses need laudadega müügimehed, kellest üks meid LHVsse, ja teine Elisasse kutsub – kõik tahavad omale kliente saada. Minu nägemus: Harku vald võiks olla esimene, kes teeks näiteks Rocca keskusesse lauakese, kus hakkamegi reaalselt aktiivse müügi teel valda inimesi elama ja kinnisvara soetama kutsuma.
Selleks peab olema inimestele midagi pakkuda…
Peab olema pakkuda kinnisvaraarendajate poolt piirkondi, kuhu inimesed tulevad ja teenused on ees ootamas. Eelmisest kinnisvaraarenduse buumist on hea õppetund: esmalt tulid inimesed, siis tuli valla taristu järele. Aga nüüd võiks mõelda nii – järgmiseks laineharjaks teeks arenduse koos. Erasektor, arendaja, annab enda viie aasta plaanid ja vald teeb omad plaanid juurde. Kui palju on vaja kooli- või lasteaiakohti. Või ehk polegi juurde vaja! Kui täna ei tegele tõsiselt sellega, et elanikke juurde saada, siis praegust haridusvõrku Harku vallas käigus kaua ei hoia, juba on lasteaedades tühje kohti. Rae ega Viimsi vallas sellist probleemi pole, sest elanike arvu kasv aina hoogustub. Aga just Harku vald võiks olla see, kus näiteks planeeringuid menetletaks kõige kiiremini, olla üldse piirkonna parim teenusepakkuja. Sest nii tugevat elanike tõmbemagnetit – pikk ja looduskaunis merepiir – pole Harjumaal enamikul omavalitsustel. See looduslik eelis tuleb ära kasutada.
Harku on ka ainuke vald, kus üldplaneeringus on arvestatud vallakeskust, Tabasalu ja linna ühendava trammikoridoriga.
Ka Tallinn on planeerinud vist ammu Paldiski maantee keskele trammitee. Usun, et Tabasalu saab olema esimene vallakeskus, kuhu saab sõita trammiga. Perspektiivis võiks Tabasalu mäe all olla trammi lõpp-peatus ja pöörang, samuti suur “pargi ja sõida” keskus. Inimesed, kes elavad Tabasalus ja kaugemal, saaksid autodega sõita trammipeatusse, et siis linna tööle siirduda juba ühistranspordiga. Loomulikult kasvaks sinna siis ka uus elamurajoon, kasvaksid kokku Tallinn, Kakumäe ja Tabasalu, tekiks Uus-Kakumäe. Vähemalt tahan ma sellise arengu nimel töötada 40 päeva aastas, mis olen planeerinud kulutada volikogu esimehena.
Kas on olnud vallast mõni probleem ka riigikokku viia?
Üks olulisemaid seadusi, mida komisjonis täna menetleme, on jäätmeseadus. Harku vallas paljud inimesed kurdavad jäätmete äraveo üle: ei veeta õigel ajal. Vedaja, Keskonnateenused OÜ, vastab: pole autojuhte. Ja nii on see paljudes omavalitsustes. Päris meelevaldne see pole, kui ütlen, et uue jäätmeseaduse menetlemiseks saan inspiratsiooni ka Harkust. Vaja on seadust muuta, sest on selge et selline, vaid vähempakkumisel baseeruv korraldatud jäätmevedu ei motiveeri kedagi. Ei vedajat, käitlejat ega ka jäätmevaldajat ennast.
Aga kuidas siis?
Jäätmekäitlusel on kaks poolt, käitleja ja jäätmete tootja. Kaudsemalt – riik ja inimene. Inimest huvitab, et jäätmete äraandmine oleks võimalikult mugav ja soodne. Riiki aga see, kuidas motiveerida inimesi sorteerima jäätmeid, et iga kodu lävepakult antakse ära võimalikult puhtad jäätmed. Et jäätmed läheksid taaskasutusse, et inimeste ökoloogiline käitumine oleks motiveeritud. Need on riigi huvid.
Kui palju olmejäätmeid läheb praegu taaskasutusse?
Praegu taaskasutatakse 32% olmejäätmetest, 2020 eesmärk on 50% – see on meie võetud kohustus ELi ees. Kuidas seda saavutada? Konteineri tühjendamine on odav, inimesel pole mõtet sorteerida. Samas odavus maksab kätte jäätmevedajatele, pole enam autojuhte tööle võtta. Järelikult on meie jäätmeveo korraldamisel midagi valesti läinud. Ühe ideena, mida mõtleme, on keskonnasõbraliku inimese stimuleerimine, panna rohkem inimesi jäätmeid sorteerima. Meie e-riigis on võimalik kõik hästi personaalseks muuta, ka jäätmemajanduses: kui inimene on ära andnud korraliku koguse sorteeritud jäätmeid – pappi, paberit, plastikut –, siis see on tooraine, sellel on ju väärtus ja hind. Olles aasta jooksul müünud rohkem toorainet, kui oled mingi koguse jäätmeid ära lasknud vedada, siis on veo eest tasumise asemel võimalus hoopis raha teenida. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab selliseid arvestusi. Need tuleb ainult ellu viia.
Kui riigi peale mõelda: kas on ikka õige, et Harjumaal on mitmed inimesed korraga kahes kogus, ajavad korraga mitut asja. See suurendab meie riigi ebaühtlast arengut veelgi.
Harjumaal on ka kordades rohkem inimesi kui teistes maakondades. Järelikult peabki meil suurem esindus olema. Ja nagu ütlesin – siin me konkureerime kõik omavahel.
