Maardu järvest Muuga lahte voolav Kroodi oja on Eesti reostunumaid vooluveekogusid. Praegu valmistatakse ette kava, kuidas ojas ohutustada kunagise fosforiiditehase tekitatud reostust. Samas jätkub oja reostamine ka tänasel päeval.
Kroodi oja keemiline seisund on olnud halb juba aastakümneid – viimastel aastatel pole olukord paranenud, nagu näitavad tehtud uuringud. Halb on nii oja ökoloogiline kui keemiline seisund, selle põhjuseks on reostunud setted ojas, sh nikli ja selle ühendite kõrge kontsentratsioon. 2013. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud uuringu tulemusel leiti, et Kroodi oja vees ületavad piirväärtusi ohtlikest ainetest naftasaadused, arseen, tsink ja vask.
Oktoobris valmis Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruanne. Keskkonnamõjusid hinnanud Kobras ASi keskkonnaekspert Rinaldo Rüütli sõnul on Kroodi oja ainuke vooluveekogu Lääne-Eesti vesikonnas, mille keemiline seisund on halb. „Ida-Eestis on mõned üksikud veel, näiteks Kohtla jõgi,“ ütles ta.
Kaevatakse üles
Tegelema hakatakse esmajärjekorras ASi Eesti Fosforiit endise keemiakombinaadi tööstuskompleksi ja Maardu tööstusrajooni ettevõtete poolt tekitatud põhjasetete reostusega. Tegu on naftasaaduste ja raskmetallide kõrge kontsentratsiooniga setetes, kust eristub vette reoaineid.
KMH aruandes peetakse kõige mõistlikumaks tegevuseks jääkreostusega setete väljakaevamist, setete töötlemist termilise töötlusega ehk kuumutamisega ning puhastatud setete kasutamist reostuskolde katmiseks.
Setete kaevetööd tulevad suured – kahest Kroodi ojas asuvast tiigist tõstetakse välja 47 600 m3, oja alamjooksul ca 60 000 kuupmeetrit reostunud setteid. Tiikidest kogutud setteid töödeldakse termiliselt – selleks püstitatakse lähipiirkonda mobiilne tehas, kus pinnast kuumutatakse, millega see puhastatakse täielikult orgaanilistest reoainetest ja madalama aurustumistemperatuuriga metallidest. Alamjooksult kaevatakse reostunud setted välja ekskavaatoriga ning neid kasutatakse reostuskolde katmiseks. Need setted kaetakse omakorda termiliselt töödeldud setetega.
Rinaldo Rüütli sõnul asub reostuskolle Kroodi oja keskjooksul vasakkkaldal ning sisaldab nõukogudeaegse fosforiiditööstuse jääke. „Jäägid tekkisid püriidi põletamisel ning need sisaldavad raskmetalle ja arseeni,“ lausus ta. „Reostuskolle kaetakse pealt puhta pinnasega, setted jäävad puhta pinnase alla.“
Et olla täiesti kindel, et reostuskolle vett enam ei reosta, kaevatakse reostuskolde juures Kroodi ojale uus säng, mis asub praegusest sängist ida pool.
Kõik need tööd, kui kunagi algavad, võiksid Rinaldo hinnagul kesta umbes aasta.
Reostamine jätkub
Reostusuuringu läbiviimisel selgus, et vee halb seisund pole tingitud vaid mineviku jääkreostusest. Rinaldo sõnul toimub jätkuv reostamine mõnedest väljalaskudest ning selle probleemiga on tegelenud ja tegeleb jätkuvalt keskkonnainspektsioon. „Üheks selliseks on endise Eesti Fosforiidi territooriumi sademevee väljalask,“ märkis ta.
KMH aruandes on nimetatud ka teisi võimalikke reostajaid – lubatust kõrgema niklisisaldusega vett laseb Kroodi ojja AS Technomar & Adrem, kaadmiumiga on probleeme AS Tallinna Sadama väljalasus.
Rinaldo Rüütli sõnul muudetakse küll ohutuks praegune jääkreostuskolle, kuid jätkuvate koormusallikatega tuleb eraldi tegelda. „Seda, kas väljalaskude probleem suudetakse lahendada enne jääkreostuskolde ohutustamist või peale seda, ei oska öelda,“ märkis ta.
