Kas nüüd võib kindel olla, et suurt kaubanduskeskust ja korterelamuid, mis kohalikes elanikes nii vastakaid arvamusi tekitasid – ikka rohkem negatiivseid kui positiivseid – Harku valda Murastesse, Vääna-Jõesuu küla piirile siiski ei tule?

“Kindel ei saa veel milleski olla, pole teada, mis arendaja ja vallavalitsus nüüd ette võtavad,” ütleb Harku vallavolikogu liige Kaido Kruusoja, kelle arvamust mööda seda planeeringut nagu surnud kassi loobitakse – kord volikogu lauale, siis arendajale tagasi. Läinud neljapäeva põrgatas volikogu häältega 7:6 selle projekti arendajale jälle tagasi.

Traagelniidid paistavad

Jõudis see projekti esimest korda Harku vallamajja 2007. aastal, kinnisvaramulli lõhkemiseelsel ajal. Nimelt soovis siis inglise kapitalil põhinev Oxford Investments OÜ ehitada Viti tankla juurde kümnehektarisele põllulapile Tallinna Rocca al Mare kaubanduskeskusega võrreldavat äri- ja tootmiskeskust ühes viie korterelamuga.

Planeering, mis ei läinud kokku valla selleaegse üldplaneeringuga, anti vallavalitsuse poolt siiski töösse – selle eest võitles aktiivselt vallavolikogu ehituskomisjoni esimees, ENSV aegne tuntud ehitutegelane Aadu Kana. Ja vallavanem, siis vaevalt 30 täis tiksunud ja tänu Aadu Kanale vallas võimule tulnud Kaupo Rätsepp ei saanud oma mentorile ei öelda. Nii võeti hiigelplaneering menetlusse.

Detailplaneeringu avalikustamise käigus esitati paraku selle muutmiseks hulgaliselt ettepanekuid ja vastuväiteid. Siiski surus vallavalitsus uude kehtestatud üldplaneeringusse ka Viti kaubanduskeskuse äri- ja elamumaa, mis maavalitsuse ja volikogu poolt ka heaks kiideti – muidu oleks rohkem kui 10 aastat koostatud üldplaneering jäänud vastu võtmata.

“Nüüd on vallavalitsuse poolt tekitatud juriidiline olukord, kus justkui volikogul ei ole teist võimalust, kui see jamps vastu võtta. Mina nii ei arva,” kõneleb Kaido Kruusoja. “Sellist massiivset keskust, mille teenust ei tarbita kohapealt ära ja mille toimimiseks on vaja olulisel hulgal kliente ligi meelitada väljastpoolt valda, pole vaja. Tallinna–Rannamõisa-Klooga maantee liiklus on juba praegugi viimase piirini tihe.”
Selle aasta aprillis hääletas volikogu detailplaneeringu maha ja tegi oma otsusega vallavalitsusele ülesandeks koostada negatiivne eelnõu. Paraku sellist eelnõud ei järgnenud, vaid selgus hoopis, et arendaja Oxford Investi ettepanekul “peatati detailplaneeringu menetlus”.

Avalik saun ja Ikea

Nüüd on ka teada, miks negatiivset eelnõud ei järgnenud ja “menetlus peatati”. Augustis–septembris
liikusid Murastes, Vääna–Jõesuus, Naagel ringi “küsitlejad”. Kohtus ajakirjanikki ühega neist. Augusti sumedal laupäeval seisis värava taga karguga naisterahvas, palus sisselaskmist. Kuidas invaliidi keelata – loomulikult sai ta majja, pakuti istetki. Siis selgus ka tuleku põhjus – kas oleme huvitatud, et meie külla tuleks korralik kauplus. Loomulikult olid kõik – meil olid parasjagu külas mitu naabriperet – sellest huvitatud, praegune pisipood on liiga väikese kaubavalikuga. “Siis tuleb vaid allkiri anda,” teatas ootamatu külaline. Kui aga juba allkirja andmiseks läks, tahtsid kõik rohkem teada: kuna tuleb, kuhu tuleb, kui suur tuleb?

Siin jäi külaline hätta – osutas karguga umbmääraselt Tallinna poole. “Sinna Viti tankla vastu, teisele poole maanteed.”
“Seal ruumi palju, järsku tuleb Eestis ammuoodatud Ikea kah?” tahtis keegi teada.
“Tõenäoliselt tulebki Ikea,” teadis külaline. “Aga avalik saun?” uuriti.
“Saun tuleb ja lasteaed,” lubas võõras, kes küla noorperede muredega juba hästi kursis oli.

Mida küsiti, seda külaline ka lubas. Meie seltskonnast ta ometigi ühtegi toetushäält ei saanud. Sest polnud selge, mida 75 000 ruutmeeri suurusele äri- ja tootmismaale ikkagi rajatakse. Selge on vaid see, et piirkonna elanikud nii suurt ärikeskust ei vaja, sinna tuleks ostjad üle Eesti kokku meelitada. Tõmbenumbriks, mis inimesed tänapäeval, mil kaubanduskeskusi igal pool küllaga, veel kokku tooks, saaks olla vaid midagi tõepoolest erakordset, Ikea näiteks.

Mis sinna aga tegelikult plaanitud on, ei selgitanud täpselt ei Oxford Investi iirlasest juht Hadley Barrett, ega selgita tänases lehes ka Harku vallavanem Kaupo Rätsepp.

Kotkas seljatas Kana

Läinud neljapäeval, 27. oktoobril, toimus järjekordne volikogu istung. 12 päevakorrapunkti hulgas oli jälle ka suurarendus. Sellest hoolimata, et aprillikuu volikogu otsusega pidi vallavalitsus tegema negatiivse eelnõu, millega oleks arendajat teavitatud, et see projekt siiski käiku ei lähe.

Ettekande volikogus tegi abivallavanem Erik Sandla, kes teavitas koosolijaid, et arendaja on otsustanud äripinda vähendada, planeerides ärikeskuseks vaid 17 500 ruutmeetrit.

Kaasettekandja, ehituskomisjoni esimees Aadu Kana lisas, et negatiivne eelnõu vallavalitsuse poolt küll tehti, aga see ei olnud juriidiliselt pädev ja selle pärast seda ka käiku ei antud. Siiski läks hääletusele volikogu liikme Priit Kotkase poolt pakutud variant uut detailplaneeringut mitte hääletada, vaid tõsta käsi negatiivse eelnõu uuesti päevakorda võtmise poolt. Seda toetas loodusmees Val Rajasaar, naaberkülas, Liikvas elav Kaido Kruusoja, Suurupi külaelu hing Anne-Ly Mitt-Gross jt. Häältega 7:6 jäi peale Priit Kotkase ettepanek võtta uuesti menetlusse negatiivne eelnõu. Seega oli Kotkas seljatanud Kana.

“Oleme Harku valda aastaid arendanud kantide põhimõttel. Ja igal kandil on oma eripära. Inimestel, kes on valinud oma elupaigaks hajaasustusalad – näiteks Vääna, Vääna-Jõesuu, Türisalu – on ootus, et need kandid jäävadki roheliseks. Kes on valinud elupaigaks linliku Tabasalu, tõenäolislet ootab, et see ka nii jääb. Me ei tohi inimeste ootusi petta, neist lihtsalt üle sõites,” kõneles kauaaegne vallavolikogu liige Kaido Kruusoja.

Mis aga edasi saab, seda Kruusoja prognoosida ei osanud. Vaevalt vallavalitsus nüüd uut negatiivset eelnõu koostama hakkab, küllap üritatakse mingi nipiga detailplaneering jälle volikogule ette sööta, arvas Kruusoja. Traagelniidid on tugevad.

KAUPO RÄTSEPP
Harku vallavanem
Kevadisel volikogu istungil ei tehtud otsust detailplaneeringut kehtestamata jätmise kohta.
Arendaja esitas vallavalitsusele augusti lõpus uue taotluse detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, mis oli eelnevaga võrreldes muudetud kujul. Sellest eemaldati kortermajade osa, alles jäi vaid kaubanduskeskuse osa, mis on valla üldplaneeringuga kooskõlas. Kehtestamisele suunatud lahenduses on maaüksuse sihtotstarve ärimaa. Planeeringu lahenduses ei märgita, milline ettevõte keskuses teenust pakkuma hakkaks.
Tulenevalt kehtivast seadusandlusest oli vallavalitsuse kohustus arendaja taotlust menetleda ja koostada volikogule vastav eelnõu. Lähtudes seadusest tulenevast kohustusest koostaski vallavalitsus volikogule vastava eelnõu detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks.
Tegemist on projektiga, mis on pälvinud erinevat tagasisidet. Küll aga pole võimalik siin rääkida üldsuse üksmeelsest arvamusest, mis oleks projektile üksmeelselt vastu või üheselt poolt. On elanikke, kes on jõuliselt projekti vastu, kuid samuti on Harku vallavalitsusele üle antud piirkonnas elava 1000 inimeste allkirjad, kes on projekti poolt. Samuti on Vääna-Jõesuus tegutsev Külade Edendamise Selts avalikult väljendanud enda poolehoidu planeeringu kehtestamisele. Seega ei saa siin üheselt määratleda üldsuse kui enamuse meelsust, vaid tegemist on projektiga, millel on nii pooldajaid kui ka vastaseid.
Küll aga ei saa poolt valida vallavalitsus, sest vallavalitsuse jaoks oli arendajalt laekunud taotluse menetlemine seadusest tulenev kohustus. Menetlusprotseduuri kohaselt oli tegemist tavapärase toiminguga, mis ei erine teistest seadusega sätestatud vallavalitsuse ülesannetest ega vajanud seetõttu kehtestamise eelses etapis ka täiendavat laiemat teavitust. Kui volikogu oleks selle planeeringu osaliselt kehtestatud, oleks vallavalitsus kehtestamise järgselt sellest ka avalikkust teavitanud.