Rivi punaseid päästeautosid kihutas 1. veebruari keskpäeval Kostivere poole. Kõigil vilkurid põlemas ja sireen hüüdmas. Nagu oleks Kostiveres suur tulekahju lahti pääsenud, kultuurimõis leegi külge saanud.

„Ei kuuluta tänased sireenid õnnetust ega ennusta vilkurid häda, need on sõprade sireenid ja heale viitavad vilkurid,“ kõneles Kostivere Tuletõrje Seltsi pealik Meelis Oja. Lahingmasinatega saabusid naaberkomandode päästjad Arukülast, Raasikult, Raest ja Lasnamäelt.

„Täna on meil märkimisväärne päev,“ võttis jutujärje üles Jõelähtme abivallavanem Priit Põldma. „Anname Kostivere päästeseltsile üle ammu oodatud uue avara hoone, kuhu mahub nii tehnika kui ka meeskond oma vajadustega. Ja veel saab hoones uued ruumid Kostivere noortekeskus.“

Kostivere uude päästekeskusesse mahuvad lahedasti ära kohalike päästjate autod ja ATV. 

Siis kutsus Põldma lindilõikamiseks kohale vallavanem Andrus Umboja, volikogu esimehe Väino Haabi ja riigikogu liikme Jaak Aabi. Et tuletõrjujatel on kasutuses voolikud, mitte lindid, pidid ka lindilõikajad päästetangidega vooliku läbi purema. Õnnestus! Seejärel sai vallavanem ehitajatelt juba juhtimispuldi, mille abil avada depoo väravad ja külalised uude hoonesse lasta. Pärast pisikest näpuharjutust õnnestus seegi.

Katlamajast kerksuskeskuseks

„Kostivere oli laialt tuntud oma uhke mõisamaja, tänase kultuurimõisa poolest. Talusid oli ümbruskonnas vähe,“ alustas Priit Põldma oma sõnavõttu ajaloolise meenutusega. Alles nõukogude võimu tulekuga ehitati Kostiverre esimesed kortermajad põllutöölistele, 1982. aastal avati ka katlamaja, mis pidi alevikuks kasvanud Kostivere elanikele sooja andma. Katlamaja köeti masuudiga.

„Ehituse käigus leidsid ehitajad nüüdki veel masuuti,“ meenutas Põldma. Kui vana katlamajahoone aga aastatuhande alguses tühjaks jäi, pöördusid Kostivere noored 2006. aastal vallavalitsuse poole ettepanekuga teha majja avatud noortekeskus. Värskelt vallavanemaks saanud Andrus Umboja toetas noori.

Tegemist on kerksuskeskusega, mis tähendab, et võimalikus kriisiolukorras saavad kohalikud elanikud kodu lähedalt tänu siinsetele autonoomsetele süsteemidele kõikvõimalikku abi.

„Nüüd ma pole enam nii värske, aga toonast otsust ei kahetse põrmugi. Kuigi me siis isegi ei teadnud vallamajas täpselt, mida tähendab avatud noortekeskus,“ kõneles Andrus Umboja. Samas hoones leiti ruumid ka päästjaile ja nende autodele. Nii toimetasid kaks seltsi ühe katuse all sõbralikult kuni aastani 2020.

„Kui oli selge, et vanast katlamajast ümber ehitatud pääste- ja noortekeskus on ajale jalgu jäänud, hakati uuele mõtlema. Jõelähtmel pole ühtegi hoonet nii kiiresti projekteeritud kui seda maja siin,“ tänas Priit Põldma Urmas Lõokese arhitektuuribüroo arhitekte. Liginullenergia hoone ehitas Enska Ehitus. Kokku läks ehitus maksma 2,3 miljonit eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetus sellest oli 720 000. Päästehoone sisustamist toetas Siseministeerium 20 000 euroga. Tegemist on Kostivere kogukonnale väga olulise hoonega.

„Võib öelda, et tegemist on kerksuskeskusega, mis tähendab, et võimalikus kriisiolukorras saavad kohalikud elanikud kodu lähedalt tänu siinsetele autonoomsetele süsteemidele kõikvõimalikku abi,“ võttis vallavanem Andrus Umboja kokku hoone tähtsuse kogukonnale.

Ringkäik uues hoones

„Väga leidlik oli panna päästjad noortekeskusega ühe katuse alla, järelkasv pritsimeestele kohe kasvamas,“ sõnas riigikogulane Jaak Aab. Regionaalministrina toetas ta 2020. aastal hoone ehitamist. Eksminister avalikustas, et uus keskus muudab turvaliseks tema endagi elu, tema kodumaja pole Kostiverest kaugel.

Noortekeskuse juhataja Mai Liis Hanson ja alevikuvanem, volikogu hariduskomisjoni esimees Anneli Raudlam. Fotod Ülo Russak 

„Nii uhket hoonet pole ma vabatahtlikel pritsimeestel varem näinud,“ rõõmustas 30 aastat vabatahtlik tuletõrjuja olnud Meelis Oja. Punastel päästemasinatel külla saabunud ametikaaslased andsid üle soolaleivaks toodud kingitused. Kes tõi hiiglamasuure tulekustuti, kes kinkis professionaalse päästja kiivri, kes tõi toolid, et tuletõrjujad ennast ka vabal ajal hästi tunneksid. Vastvalminud hoone puhkeruum oligi neid toole ootamas.

Suuremast ruumist, mis mõeldud söömiseks ja koolitusteks, võib toru mööda libistada end esimesele korrusele, masinatesse. Kui sellesse ruumi tulevikus veel lisatehnikat paigaldatakse, on võimalik siit kriiside puhul elanikkonnale hädavajalikku teavet edastada. See on mõeldud kriiside juhtimise keskuseks nii päästjaile kui ka politseile.

„Küllap avarad ja mugavad tingimused toovad meie kuuele meeskonnaliikmele nüüd lisaväge,“ rõõmustas Meelis Oja. Ka hoone teises tiivas, noortekeskuses, tutvustas keskuse juhataja Mai Liis Hanson küllatulnuile maja. Ja rääkis noortekeskuse tegevustest. Nüüd on noortel eraldi pinksi- ja piljardisaal, lauamängude mängimiseks on oma ruum, kunstiürituste korraldamiseks aga eraldi saal. „Korraldame siin igasuguseid turniire, teeme kunstinäitusi, käivad kokanduskursused,“ tutvustas juhataja tegevusi.