Haldusreformi tuhinas kipub ununema, et nii mõnigi vald on jõudnud juba veerandsajandi künnisele. 16. jaanuaril oli sünnipäev Kose vallal, aga ka Anija, Jõelähtme, Padise ja Saku vallal.

Kuidas sünnib üks vald? Linda Sireli sõnul, kes oli kaheksakümnendate teisel poolel Ülemnõukogu saadik, algas eeltöö Kose valla loomiseks juba 1989. aastal, kui Kose oli veel külanõukogu. Taheti teha eksperimenti, millega üks külanõukogu viiakse üle iseseisvale raamatupidamisele. Nii tehtigi Kose ja Kuivajõega, mis ühendati, kuid esialgu jäi välja Kõue.

Võeti vastu omavalitsuste seadus. “Hakkasime tegema vallaks ettevalmistusi, milleks oli vaja teha arengukava, milleks oli vaja teha põhimäärus, aga mingil ajahetkel jäi see takerduma,“ meenutab Sirel. „Kose, kes tol korral esimesena alustas, esimesena vallaks ei saanud, aga väga paljud teised vallad käisid meil õppimas neid asju.”

Ülemnõukogu tegi vallaks

Miks ikkagi on Kose valla sünnipäevaks just 16. jaanuar? Sest siis, 25 aasta eest, kaitsti Sireli sõnul Ülemnõukogus oma valla staatust. Tunnistuse andis üle Arnold Rüütel. “Eelnevalt me pidime läbi käima ka maakonna komisjonid, rääkimata sellest, et külanõukogu enda istungi otsused pidid meil olemas olema.” Sirelist sai ühtaegu nii Kose vallavanem kui vallavolikogu esimees.

Oli kiire ja väga segane aeg. “Mina võtsin omale tööle sekretäri, kellel oli juriidiline haridus,” meenutab Sirel. Ühismajandid andsid korterid vallale üle, käis omandireform.

Kose kultuurikeskuse saali kogunes 16. jaanuaril sadakond külastajat valla veerandsada tähistama. Fotol keskel Kose aukodanik Aime Bahovski. 

“Kõige suurem töö oli omandireformi seadus, sest neid dokumente täitsime kõik meie,” ütleb Sirel. “Inimesed tahtsid oma varandust tagasi saada, aga õed ja vennad omavahel kokku ei leppinud. Kõik tulid erinevatel aegadel.”

Kuna oli vastu võetud ka taluseadus, tuli Kose vallal vormistada paberid ka nende jaoks. “Kõik tahtsid talunikeks hakata,” räägib Sirel. Vald andis oma panuse rahareformi õnnestumisse.
Üheks pakilisemaks probleemiks kujunes elamute kütmine, sest ühismajanditelt vallale üle tulnud korterid tuli soojana hoida. Hädaga kasutati selleks Maailmapangalt Eesti riigi kaudu saadud laenuraha.

Sirel loobus Kose vallavanema ametist 13. oktoobril 1993 seoses kohalike omavalitsuste valimisega. Vallavanemaks sai juristist sekretär. “Mina jäin edasi sotsiaalnõunikuks,” meenutab Sirel, kes pensioneerus 2003. aastal.

Tegus tänapäev

Sireli järel pidasid Kose vallavanema ametit Meelis Tartu 1993-2000 ja Vello Jõgisoo 2000-2013. Samuti 16. jaanuaril tekkinud Kõue vallavanematena töötasid Ennu Kotkas 1992-1997, Aare Mölder 1997-1999, Andres Õis 1999-2009 ja Ott Valdma 2009-2013.

Kui Kose ja Kõue vald 2013. aastal ühinesid, sai ühendvalla vanemaks Merle Pussak, kes peab seda ametit praegugi. Arnold Rüütli poolt Kose vallale antud tunnistus on endiselt vallavanema kabineti seina peal, Kõue valla tunnistus seevastu puhkab riigiarhiivis.

“Igal vallavanemal on olnud oma aeg ja omad probleemid,” arvab Linda Sirel. “Kõige enam ma hindaksin Vello Jõgisoo panust. Koolimajade kordategemine, ujula kordategemine, suur staadion. See on nii tänuväärne.”

“Ma hindan ka Merle Pussakut väga. Ta viis ennast asjadega kurssi, kui ta oli abivallavanem. Nüüd ta on teatud mõttes tasakaalustav jõud niisuguses kõvas meeste maailmas. Ta tuleb hästi toime,” ütleb Sirel.
“Ega meie elu on ikka päris mugavaks läinud. Teed on enam-vähem korras, transport liigub, koolid on korras. Võib-olla ujulas oleks lastebasseini vaja,” mõtiskleb Sirel tulevikku silmas pidades.

 TEAVE: Harjumaa omavalitsuste moodustamine
6. detsember 1990 – Keila linn
20. detsember 1990 – Viimsi vald
16. jaanuar 1992 – Anija vald
16. jaanuar 1992 – Jõelähtme vald
16. jaanuar 1992 – Kose vald
16. jaanuar 1992 – Padise vald
16. jaanuar 1992 – Saku vald
11. aprill 1991 – Kuusalu vald
20. juuni 1991 – Aegviidu vald
11. juuli 1991 – Rae vald
24. oktoober 1991 – Loksa linn
7. november 1991 – Maardu linn
21. november 1991 – Harku vald
21. november 1991 – Saue vald
5. märts 1992 – Vasalemma vald
12. märts 1992 – Raasiku vald
21. mai 1992 – Nissi vald
10. september 1992 – Keila vald
22. juuli 1993 – Kiili vald
11. august 1993 – Kernu vald
25. august 1993 – Saue linn
20. oktoober 1996 – Paldiski linn