Veerand sajandi eest valminud Kose spordimaja ujula on läbinud 400 000 eurot maksnud remondi. Uue katte sai 25-meetrine põhibassein. Tribüünide asemel on nüüd bassein lastele ning atraktsioonide bassein.
“See oli kutsekooli number 40 spordikompleks. 1993. aastal sai esimest korda vette hüpata,” meenutab spordimaja juhataja Valdur Kalme Kose ujula valmimist. “Siin on ka jõusaal, maadlussaal ja raskejõustiku saal.”
Ujula südameks kujunes nelja reaga 25-meetrine bassein, mis on ühes otsas 1,8 meetrit, teises otsas 1,1 meetrit sügav. Basseini küljele ehitati tribüünid võistluste jälgimiseks.
Lisaks täiskasvanutele on Kose spordimaja ujulat kasutanud Kose valla koolid, teistest omavalitsustest veel Kehra gümnaasiumi, Alavere põhikooli, Raasiku põhikooli, Pikavere algkooli ja Aegviidu kooli õpilased.
Lastebassein ja spaa
Miks kuulutati eelmisel aastal välja riigihange Kose ujula rekonstrueerimiseks? “Tribüünidel ei olnud otstarvet. Siin ei toimunud sellised võistlusi, kus tribüünid oleksid olnud rahvast täis,” ütleb Kose valla ehitusnõunik Joe Tamme.
Probleemiks kujunesid ka ülevoolurennid. Need olid kaldega valele poole, mistõttu käiguvett valgus ujumisbasseini. Terviseamet hakkas nõudma rennide vahetamist, sest kaasaegsed tervisenõuded on rangemad kui veerand sajandi eest.
Riigihanke Kose spordihoone ujula rekonstrueerimiseks võitis Holmerk OÜ. Hinnaks kujunes 430 000 eurot, millest ca 80 000 tuli Leader programmi toetusest, ülejäänud oli valla omaosalus.
Holmerki juhatuse liikme Jan-Erik Mälli sõnul lammutati eelmise aasta novembris välja ujula tribüünid ja põrandad. “Detsembris alustasime väikeste basseinide betoonkehandite ehitusega,” selgitab ta.
Väikesed basseinid on 11 meetrit pikad, 2,5 meetrit laiad ning 0,7 meetrit sügavad. Neist üks on mõeldud lastele, teine on n-ö atraktsioonide bassein, kus on vastuvoolu ujumise seadmed, õhupõhi ja massaažiseadmed. “See hakkab nõndanimetatud spaa-funktsiooni täitma,” täpsustab Mäll.
Basseinitehnika ehitas alltöövõtjana BasseiniMeister OÜ. “Betoonis sees tuleb paigaldada kõik torustikud ja tuleb üle kontrollida, et need kuskilt ei lekiks. Betoonkehand, mis valatud on, peab poolteist kuud kuivama. Siis paigaldatakse hüdroisolatsiooni süsteem, et bassein korralikult vett peaks,” selgitab Mäll.
Hüdroisolatsiooni paigaldamiseni jõuti veebruari teisel nädalal. Väikesed basseinid valmisid märtsi lõpuks. “Saime vee sisse ja kontrollisime kõik süsteemid ära,” ütleb Mäll.
Suurele basseinile PVC
Suur, 25-meetrine bassein oli varasemaltki olemas. Olemasoleva plaatkatte ja hüdroisolatsiooni peale pandi uus hüdroisolatsioon, aeti pinnad sirgeks ja kaeti PVC kattega. Põhjuseks oli hinnakalkulatsioon, sest PVC kate on plaatimisest kolm korda odavam.
Praegu on suur bassein osaliselt veega täidetud. “Basseini PVC katte paigaldustehnoloogia nõuabki, et basseini põhi oleks veega täidetud, et ta tõmbaks PVC ilusti pingule ja sirgu ja laseks kõik üleliigse õhu välja,” selgitab Mäll.
Holmerk OÜ on testinud kütmise ja tsirkulatsioonisüsteeme. “See nõuab ka oma aja, et näha ära, et kõik toimib korrektselt,” ütleb Mäll. “Enamus töid tehti keldris, kus paigaldati mõned sajad meetrid uusi torusid, pumpasid ja tehnosõlmi.”
Varasemast olid keldris suure basseini veepuhastuse filtrid – kolm liivaga täidetud anumat –, suurem ülevoolupaak ja väike täitepaak. See süsteem paigaldati 2001. aastal. “Siit käib ööpäeva jooksul kuus korda kogu basseini vesi läbi. Liiv ju selekteerib mustuse enda peale,” selgitab Kalme.
Väikeste basseinide tarbeks paigaldati nüüd kaks täiendavat liivafiltrit, samuti üks söefilter. Üks liivaga täidetud anumatest on veeloigu sees. “Reedel paigaldati ühte toru ja see hakkas lekkima,” ütleb Mäll. Praeguseks on viga parandatud.
Mis päeval Kose spordihoone ujula lastele ja täiskasvanutele avatakse, on veel lahtine. “Üritame sellel kevadel ikkagi teha prooviujumise ära,” on Tamme optimistlik.
Prooviujumine peab toimuma veel selle kütteperioodi sees. “Kui kütteperiood lõppeb, lõppeb ka basseini kasutus,” selgitab Tamme.