Jaanuarikuu keskpaigas tähistas Kose vald asutamise 30. aastapäeva piduliku kohvilaua ja tordisöömisega. Üritusele lisas sisu vestlusring, kus kohtusid Kose kunagised ja ka praegused vallajuhid.
Päeva avas väike ekskursioon valla ajalukku, mida juhatas kohaliku elu-olu pärandi koguja ning hoidja Marju Verk. Ta on ka Kose kihelkonna muuseumi juhataja. Nimelt seadis ta paljuski muuseumi kogudele tuginedes üles näituse, mis nii teksti kui pildi näol tutvustab paikkonna ajalugu ja tänapäeva valdkondade lõikes. Näitus ootab praeguseni huvilisi kultuurikeskuse aatriumi teisel korrusel.
Kui näitusele Marju Vergi jutu saatel ring peale tehtud, juhatas päeva juht, kultuuriministeeriumi avalikke suhteid juhtiv Meelis Kompus (põline Kose valla elanik!) kõik külalised saali kaetud kohvilaua manu, kus laudkonniti istuma jaguneti. Sünnipäevatorti aga asusid lahti lõikama valla kultuuritöötajad.
Varsti kogunesid saali püünele, pika laua taha piduliku sündmuse puhuks kokku kutsutud Kose valla juhtimises moel või teisel tähtsat rolli etendanud inimesed. Samuti endise Kõue valla inimesed, et meenutada olnut, analüüsida olevikku ja suunata pilk ka tulevikku.
Kuidas hankida kütust?
Aastaid Kose valla juhtimises osalenud praegune vallavolikogu esimees Merle Pussak meenutab, kuidas Kose vald 1991–1992 aasta talvel moodustati.
Aeg oli igas mõttes keeruline. Lisaks oli Eestimaad õilistatud ka üpris külma talvega.Ning vastloodud omavalitsuse asjameestel tuli kogu oma nutikus mängu panna, et katlamajale kütust hankida. Polnudki muud, kui võeti kotiga toona veel kehtinud rublad kaasa ja mindi otsingutele Tallinna lennujaama ja teistesse asutustesse, et äsja asutatud valla majad ikka soojas hoida.
Meelis Kompusel, toonasel kooliõpilasel, on meeles: koolis võisid lapsed sel talvel klassiruumides väliriietes istuda, sest lihtsalt sedavõrd külm oli.
„Kindad võisid käes olla, aga mütsid tuli peast ära võtta,“ iseloomustab ta olukorda koolis 30 aastat tagasi.
„Kui me nüüd sellele ajale järele mõtleme, siis no ikka üsna palju on tänaseks muutunud ja ikka palju paremuse poole,“ ütleb Merle Pussak.
Sünnipäevatort. Fotod Ain Alvela „Inimesed on aja jooksul teadlikumaks saanud,“ usub pikka aega Kose vallavalitsuses ja volikogus ametis olnud Astrid Ojasoon. „Toona tuli ikka inimesi vahel veenda valla käest abi küsima ja selgitada, et see on sinu õigus. Nüüd teavad inimesed oma õigusi rohkem.“
Kahest üks vald
Aastal 2013 korraldatud haldusreformi käigus liideti Kõue vald Kose vallaga. Aga kas liideti, liitus või hoopis ühines? Ühinemislepingule alla kirjutanud toonane Kõue volikogu esimees Juri Kovalevski märgib, et tagantjärgi kiibitsejaid võib ju olla. Aga kõik, kes tahtsid oma sõnaga kaasa rääkida, seda said ka teha ja nüüd on meil tulemuseks üks suur Kose vald.
„Mastaabid ja vahemaa keskustega läks muidugi suuremaks, aga ega see on kogu Eesti probleem, et maal elades peab inimene omama autot, bussiliiklusest niikuinii ei piisa,“ kirjeldab Kovalevski oma liitumisjärgseid emotsioone. „Aga suuremas vallas on arvatavasti ka suuremad võimalused paremini korraldada tegevusi noortele, sotsiaalset läbikäimist korraldada jmt. Positiivne on, et ka Kõue valla elanikud on nüüd justkui ühe suure pere liikmed.“
Kümme aastat Kõue vallavanemana töötanud kohaliku kogukondliku liikumise edendaja ja volikogu liige Andres Õis, on seda meelt, et koostöö toimis ka siis, kui kaks valda olid eraldi. Tema meelest olid ühinemise põhjused pigem majanduslikku laadi.
„Tänast suurt valda ehitasime omal ajal üles n-ö mõlemast otsast,“ kinnitab Õis. „Praegu ma kahtlustan, et kui oli veel Kõue oma vallavalitsus, siis side sealsete inimestega oli siiski tihedam praegusest.“
Kõue vallavolikogu juhtinud Tiiu Jalg ütleb, et väikese valla eelis oli täieõigusliku hääle omamine Harjumaa Omavalitsuste Liidus . Ka väikest valda võeti võrdsena võrdsete seas ja tulemus jõudis ka iga inimeseni. Mida suurem on kvoorum, seda vähem jõuab selle sõnum rahvani, leiab Tiiu Jalg.
Aeg ja maailm teistsugused
„Seda aega on tore meenutada, aga nüüd on maailm lihtsalt teistsugune ja eks sellega peab leppima,“ nendib ta.
Aastatel 2000–2013 Kose vallavanem olnud Vello Jõgisoo leiab, et omavalitsuse elu-olu sõltub väga palju sellest, kui aktiivsed ja agarad on selle omavalitsuse juhid.
„See on alati nii olnud. Kui lähed kusagile kõrgemasse ametkonda argumenteeritud ja läbimõeldud soovidega, siis sa ka saad seda, mille järele läksid. Kui aga lähed kirvega kurge püüdma, siis tuled sama targalt tagasi,“ kirjeldab ta oma vaateid valla juhtimisele. „Aga kõige esmalt tuleb ise teha kõik, mida suudad ja mis võimalik, alles siis on sul õigus minna ka teistelt midagi nõudma.“
Kose volikogu kunagine liige Aare Mölder, kes aastatel 1997–1999 oli ka Kõue vallavanem, ütleb möödunud ja tänaseid aegu võrreldes: praegu on inimesed rohkem enesekesksed, siis kolmekümne aasta eest oli nn meie-tunne tugevam.
Huvitavaid seiku minevikust jagati üritusel veel rohkesti. Päeva lõpetas filmiseanss Kose minevikust läbi erinevate aegade.
