Arno Pavel esitles 14. augustil Eesti Muinsuskaitse Seltsis reisiraamatut “UAZikuga Venemaal”. Tammerraamatu poolt välja antud ligikaudu kahe- ja poolesaja leheküljelises ning sajakonna fotoga illustreeritud raamatus on juttu autori kahest Venemaa reisist
Reisiraamatu esimeses osas “Väike väljasõit Venemaale” jutustab autor 2014. aastal tehtud reisist Tallinnast Vladivostokki ja tagasi, mil ta läbis 55 päevaga 27 000 kilomeetrit. Teises osas “Risti- rästi läbi Venemaa”kirjeldab Arno Pavel reisimuljeid 2016. aastal tehtud sõidust ümber Venemaa Euroopa osa: esiteks põhja, siis lõunasse ja koju. Kaks kuud ja kuus päeva väldanud autosõidul läbis ta seekord 14 000 kilomeetrit.
“Vastuvõtt oli kõikjal hea ja sõbralik. Ma keerasin alguses autole vanad numbrid, et poleks näha ELi märki või Eesti lippu. Aga hiljem olid need tunnused olemas ja tüli ei tekkinud,” kinnitas Pavel. Suurem hirm oli, et kas 35-aastane UAZ peab teedel vastu. Õnneks sujus kõik hästi, kuigi sõidukit tuli vahepeal remontida.
Reisikirjade mõte tekkis siis, kui Pavel hakkas pidama reisiblogi. Raamatu materjali moodustavadki põhiliselt sealsed sissekanded. Neid on vaid veidi silutud ning toimetatud. Tänaseks on Arno Paveli blogi loetud vähemalt 260 000 korda.
Kondiproov Siberis
Et esitlus toimus Tallinnas Pikal tänaval Eesti Muinsuskaitse Seltsi ruumides, meenutas esimees Peep Pillak esimesi kohtumisi Paveliga. Mees osales 1989. esimesel ja 1990. teisel Buraševo ekspeditsioonil, et leida president Pätsi põrm. “Olin bussipargi muinsuskaitse klubi juht,” meenutas Pavel.
Peep Pillak kinkis rändurile Eno Raua kirjutatud ning Ants Viidalepa illustreeritud raamatu “Põdrasõit”. Omakandi kanget rändurit tervitasid ka Kose vallavanem Merle Pussak ja volikogu esimees Uno Silberg.
Esimest reisi idapiiri taha, Vladivostoki suunas alustas mees 13. mail 2014. Sellele eelnes mõneaastane ettevalmistuaeg, kui Pavel kogus marsruudi, asulate ja teede kohta materjali. “Ma päris iga küla kohta ka Google´ist teavet ei leidnud. Aga ma vähemalt teadsin ette, mis mind üldjoontes ootab,” meenutas rändur.
Esimese peatuse tegi ta Tveri lähedal Buraševos. Aastatel 1989-1990 olnud aga sealne asula praegusega võrreldes inimlikum. Edasi viis sõit üle Kirovi ning Jekaterinburgi Omskisse. Irkutsk asub üsna Baikali järve lähedal ja loomulikult külastas Pavel Olhoni saart. 2. juunil 2014 jõudsid Pavel ja tema auto Vladivostokki. Tagasitee läbi Siberi ja Kesk-Venemaa võitis aega veel kuu. Koju jõudis Pavel juuli alguses. “Kirjutasin reisist ka värvifotodega raamatu, mida trükiti 35 (!) eksemplari. Seda said vaid sugulased ja tuttavad,” ütles Pavel.
Miks te liidust lahkusite?
Teine reis algas 3. juunil 2016 ja viis mehe koos sama UAZikuga kõigepealt Karjalasse, Arhangelskisse ja Sõktovkari. Karjalas kohtus ta sealse Eesti seltsi liikme, koselanna Helle Algrega. “Ta õppis kunagi toonases Leningradis geoloogiat ja abiellus kursusevennaga,” teab Pavel.
Lisaks külastas mees Solovetsi saarel asuvat kunagist GULAGi kloostrivanglat. Edasi viis tee lõunasse. Tšeljabinski lähedal mälestas ta 920 t tööpataljonis surnud eestlast. Põhja-Kaukaasias külastas Pavel ka koolitragöödia linna Beslani. Kodutee kulges läbi Ukraina. “Kiievis on madalad hinnad. Kaks ja pool päeva ööbimist maksis keset linna vaid 46 eurot. Seevastu ekskursioon Tšernobõli maksis 150 eurot,” võrdles Pavel. Üks viimaseid peatuskohti oli Kaliningrad. Seal oli Arvo Pavel 1960ndate lõpus sõjaväes. “Võrreldes aastaga 1968 on linn ikka korras. Toona oli seal veel varemeid,” rääkis ta.
Poliitilisi teemasid püüdis eestlane reisidel vältida. Korra küsiti siiski, et miks Eesti Nõukogude Liidust lahkus, sest elu oli hea ja suur riik tegi siinkandis palju. “Vastasin, et küüditamine oli rahval liiga värskelt ja valusalt meeles,” ütles Pavel. Rohkem ei pärinud küsija midagi.
Tänavu võttis Pavel koos lapselaps Anniga ette veel kolmandagi Venemaa reisi. Kas järgneb ka neljas retk? “Aastaid on varsti 71. Mina osalen ehk mõnel džiibimeeste kokkutulekul,” arvas Arno Pavel.