Kose kirikuõpetaja Tauno Kibur (paremal) ja koguduse juhatuse esimees Andres Õis. 

“Valgusega saab esile tuua seda, mida oluliseks või ilusaks peetakse. Eriliselt tuleb valguse mäng esile õhtusel ajal ja varajastel hommikutundidel, päevad jäävad päikesevalgusele mängimiseks. Inimesed vajavad valgust samuti nagu taimed ja kogu elusloodus.”

Nii kirjutas 2012. aastal Kose kirikuõpetaja Mare Palgi, kelle jaoks Kose kiriku valgustamine oli südameasi. Mare Palgi lahkus meie hulgast mullu sügisel ning kahjuks ei jõudnud ise Kose kirikut uutes tuledes näha.

EELK Kose koguduse juhatuse esimees Andres Õis meenutab kahe aasta taguseid hilissügisesi õhtuid, mil õhtuhämaruses kolme firmaga erinevaid lahendusi kiriku valgustamiseks katsetati. “Tööde teostamise õiguse sai Led Eesti OÜ, kelle projektijuhil Aivar Otsapil jätkus kannatust öötundideni üha uusi valgusteid ja lahendusi katsetada ning esitas ühtlasi ka parima hinnapakkumise,” jutustab Õis. Kogu kiriku LED-valguslahendus on kaks korda energiatõhusam kui varasem üksik prožektor, mis valgustas torni alumist osa.

88 annetajat

Koguduse soov oli, et rahastamiseks ei küsita toetust ühestki fondist, vaid inimestelt, kellele läheb korda koguduse kavatsus. See plaan ka õnnestus. “Vahendeid kogusime kaks aastat. Ühtekokku oli annetajaid 88. Nende hulgas ka mõned organisatsioonid ja firmad,” lausub Õis. Kahe aastaga koguti üle 4000 euro, millest piisas ka kiriku lühtrites paiknevate pirnide väljavahetamiseks energiatõhusate LED-valgusallikate vastu.

Esimesed tuled süttisid kirikutornis 2014. aasta esimesel advendil. “Kahel järgmisel pühapäeval lisandusid tuled pikihoone aknaorvadesse, kuni pühaks jõuluõhtuks oli kogu kirik tuledesäras. Mare ja meie kõikide unistus valgustatud kirikust oli teoks saanud,” sõnab Õis rahulolevalt.

Sissepoole aeg

Kose kirikuõpetaja Tauno Kibur juhib mõtted valgustatud kirikust kõrgemale. “Advent, mis sel aastal algab 29. novembril, on jõuludeks ettevalmistumise aeg, sissepoole pööratuse, paastu ja palveaeg,” lausub Kibur. “Ühtpidi vaadates toob pime aeg kaasa depressiivsust, haige olemist ja väsimust. Teisest küljest – kui jälgime, mida ümbritsev loodus teeb, ja loodusrahvaks me ju ennast peame – on paslik õppida ümbruselt vaikseksjäämist, sissepoolepöördumist,” arutleb Kibur ning lisab, et loodus ei ole depressioonis, vaid elab sissepoole pööratult, vaikelus. “Valgus pole kuhugi kadunud, vaid asub sisemistes sfäärides,” võtab Kibur mõtte kokku.

“Kose valgustatud kirik on vaid üks ja väga väike valgusvihk nägijaile, ent kui ta aitab leida teed õhtuhämaruses eksinuile, siis on põhjust rõõmustada,” lisab koguduse juhatuse esimees Andres Õis.