Läinud nädala teisipäev. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Tiit Terik on Anija mõisas ringi jalutamas. Linna juhid kuulavad mõisa perenaise Ülle Dauti mõnusaid pajatusi mõisa ajaloost.
„Meil on au kuulutada Tallinn Euroopa spordipealinnaks 2025. Tallinna linn on suurepärane näide sellest, kuidas sport on kõigi jaoks tervise, hariduse ja lugupidamise vahend. Olete teretulnud ACES Europe perekonda,” teatas ACES Europe organisatsiooni president Gian Francesco Lupattelli 2022. aasta novembris.
„Oleme väärtustanud Tallinnas kogukonnakeskset spordi arendamist, selleks on meil loodud kaasaegne ja mitmekülgne taristu. Nüüd avaneb meile võimalus olla ka osaline üleeuroopalise kogukonna spordi arendamisel. Ma tänan selle usalduse eest,“ sõnas Mihhail Kõlvart tiitlit vastuvõtmise tseremoonial Brüsselis.
Kohustused linnal kui institutsioonil
„Euroopa spordipealinna, nagu ka kultuuripealinna tiitli saamine pole kevad- või suvepealinnaks olemine. Üleeuroopalistele tiitlitele on kõva konkurents Euroopa linnade hulgas,“ meenutab abilinnapea Tiit Terik (pildil) spordipealinna tiitlile kandideerimist. Möödunud aastal oli Euroopa spordipealinnaks Glasgow Inglismaalt, mis sai selle tiitli juba teist korda. Käesoleval aastal kannab spordipealinna tiitlit Genua Itaalias, sinna sõidab peatselt külla ka Tallinna sportlaste esindus. „Spordipealinnaks olemine on rahvusvaheline tunnustus, millega kaasnevad ka kohustused. Aga see väärikas tiitel annab võimaluse linna juhtimist mingil teemal rohkem fokusseerida,“ jagab Tiit Terik mõtteid, miks Tallinn kandideeris spordipealinnaks.
Linna eelarvesse raha järjekordseks pealinnaks olemiseks ei lisandu, pigem vastupidi, see on kulukas. Arvestades linnas valitsevat olukorda – kui tõenäoline on, et ka uus linnavalitsus, kui see peaks võimule tulema, tahab ikka valitseda ka 2025. aastal Euroopa spordipealinna?
„Kohustuse on võtnud Tallinna linn kui institutsioon ja see on väga tõsiselt seotud volikogu tasandiga. Sest ürituse rahalise eelarve kinnitab volikogu. Kui Tallinn tahab Euroopa linnade hulgas vähegi tõsiselt võetav olla, ei saa võetud kohustusi täitmata jätta,“ sõnab Tiit Terik.
Spordipealinna üks tähtsündmusi on rahvusvahelised Laste mängud, kuhu oodatakse võistlema 1500 – 1800 last erinevatest riikidest. Ainuüksi selle sündmuse eelarve on 1,5 miljonit eurot.
Miks külas Anijas?
„Spordipealinnaks olemise peamine eesmärk ei ole tippspordi arendamine. Eesmärk on panna inimesed liikuma. Arvan, et kui suudame seejuures erinevaid projekte käivitada, need rahvani viia, saab nende mõju olema pikaajaline,“ usub linnapea Mihhail Kõlvart.
„Nii nagu Tartu on kaasanud kultuuripealinnaks olemisse kogu Lõuna-Eesti tahame meie kaasata Harjumaa erinevaid omavalitsusi spordipealinna programmi,“ täpsustab Tiit Terik.
„Kuulnud Tallinna kui spordipealinna plaanidest, tegime linnale ettepaneku koos võimalusi vaagida. Väga palju tallinlasi käib Kõrvemaal suusatamas, rattaga sõitmas, diskgolfi mängimas või lihtsalt Aegviidu kauni looduse keskel matkamas. Kasuks tuleb seegi, et meil on hea rongiühendus Tallinnaga. Miks me ei võiks olla siis spordipealinna tagamaaks,“ kõneleb Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev.
See tähendab, et osad Euroopa spordipealinna üritused korraldatakse Kõrvemaal.
„Nii nagu Tartu on kaasanud kultuuri-pealinnaks olemisse kogu Lõuna-Eesti tahame meie kaasata Harjumaa erinevaid omavalitsusi Euroopa spordipealinna 2025 programmi.“ – Tiit Terik
„Rattaringid, millega kaks aastat tagasi alustasime, on hästi käima läinud. Tuleb spordisõber rongilt, rendib äpiga ratta ja võib sellega õhtuni mööda kaunist Kõrvemaad matkata,“ lisab vallavanem Riivo Noor. Abilinnapea Tiit Terik kinnitab, et on ise perega rongiga Tallinnast Kehrasse sõitnud ja Kõrvemaal matkanud ning ta julgeb seda kõigile spordisõpradele soovitada.
Plaanist laiendada Euroopa spordipealinna 2025 Tallinna ettevõtmisi teistessegi Harjumaa omavalitsustesse on linnajuhtide sõnul räägitud ka mitme teise vallajuhiga. Näiteks Harku vallavanema Katrin Krausega. Kõik on selle plaani heaks kiitnud.
HEA TEADA
Tallinn on 25. Euroopa spordipealinn
Euroopa spordipealinn on nimetus, mida annab alates 2001. aastast välja Euroopa spordipealinnade assotsiatsioon (inglise keeles European Capitals of Sport Association).. Assotsiatsioon on eraettevõte, millel ei ole otsest seost Euroopa Liiduga.
Spordipealinn valitakse üheks kalendriaastaks ja sellele tiitlile võivad kandideerida kõik Euroopa Liidu liikmesriikide pealinnad või liikmesriikide linnad, mille elanike arv on vähemalt 500 000. Esimeseks Euroopa spordipealinnaks oli Madrid. Tallinn on järjekorras 25.
