Haiguse COVID-19 ehk lihtsamalt koroonaviiruse algus Wuhani linnast Hiinas mullu 31. detsembril tõusis kiirelt maailma esiuudise staatusesse. Loomulikult hakkasid kohe jahvatama vandenõuteoreetikute veskid.

Järsult tõusis kaitsemaskide ja pesemisvahendite läbimüük. Tänaseks on tõbi Euroopas ning kaasa arvatud ka Eestis kahjuks juba kohal.

Kuidas eristada valeinfot ja paanikat tõest? Kuidas ennast ning kaaslasi kaitsta? Kas tõvele on ravimid ning mis saab edasi? Nendele Harju Elu küsimustele vastab terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.

Milline on praegu Eesti olukord koroonaviirusega? Milline on olukord naaberriikides?

27. veebruari varahommikul leidis Eestis kinnitust esimene COVID-19 juht. Haiguse Eestisse sissetoomise risk on kõrge, kuid kohapealse leviku risk on madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid. (3. märtsil tuvastati Eestis ka teine COVID-19 juhtum – toim.).

Terviseamet hoiab Eesti elanikke ja teisi riigiasutusi viiruse leviku ja meid mõjutavate arengutega kursis, täiendab oma kodulehekülge värskete andmetega. Terviseamet on edastanud käitumisjuhised kõigile Eesti raviasutustele ja pädevatele riigiasutustele.

Lähiriikidest on haigusjuhtumid tuvastatud Soomes, Lätis, Leedus ja Rootsis (13).

Mida peaks tegema inimene, kellel on kahtlus nakatumisest koroonaviirusesse? Maskid, kodus karantiinis olek jne?

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva jooksul ning kui inimene kahtlustab, et on nakatunud koroonaviirusesse, tuleb tal ühendust võtta perearstiga. Koroonaviirusesse nakatumist on põhjust kahtlustada juhul, kui inimene on naasnud reisilt riskipiirkonda ning tal on tekkinud gripilaadse viirusnakkuse sümptomid. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis tuleks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Tõsisema tervisemure (näiteks hingamisraskused) puhul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat kindlasti informeerida oma reisist riskipiirkonda ja/või kokku puutumist nakatunuga.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMO-sse ega lastehaiglasse. Lähtuvalt ECDC riskihinnangust on hetkel koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea ja Põhja-Itaalia Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmonte regioonid.

Milline on ravi? Kas vaktsineerida või oodata tervenemist?

Koroonaviirus on oma olemuselt sarnane gripiga. 75% juhtudest on haiguskulg kerge, spetsiifilist viirusvastast ravi hetkel pole ja leevendada saab vaid sümptomeid. Hetkel puudub koroonaviiruse vastu vaktsiin. Viirus võib erinevatel pindadel ja erinevates tingimustes elujõulisena püsida mõnest tunnist kuni mitme päevani.

Ohu kahtlusel tuleks pindu desinfitseerida. Üldkasutatavateks desinfektsiooni vahenditeks on näiteks piirituselahus pindadele või 0,1% naatriumihüpokloriidi lahus.

Kas, kuidas ja mida peaksid jälgima praegu suurürituste korraldajad? Kas neid võib korraldada ning nendel osaleda?

Sotsiaalministri juhitud töörühm kultuurisündmuste ja spordiürituste piiramist või keelamist praeguses olukorras põhjendatuks ei pea. Ürituste korraldajatel soovitatakse lähtuda rangematest hügieeninõuetest, sh luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.

Millised on suurimad legendid, müüdid ja valed seoses koroonaviirusega?

Suurimaid legende, müüte ja valesid on keeruline välja tuua. Küll aga on oluline, et kõige uuema info ja juhised leiab terviseameti kodulehelt.

Mis saab edasi? Eestis ja lähiriikides puhkeb epideemia, see võtab üleilmse mastaabi või rahuneb kõik maha?

Nagu juba eelnevalt öeldud, siis kohapealse leviku risk on madal tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid haiguse ohjamismeetmeid. Viiruse edasist muutumist ja levikut hetkel ette ennustada on keeruline – kuigi näeme olukorra stabiliseerumist Hiinas, on viirus nüüdseks üksikjuhtudena levinud paljudesse riikidesse.

Kes on koroonaviiruse riskirühmad? Kas ja milliseid avalikke ruume-paiku vältida?

Riskirühmaks on vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Selleks tuleks pesta käsi ning hoiduda kontaktist hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega.

Oluline on siinkohal meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Vältida tuleks suurüritusi, rahvarohkete kohtade külastamist – eeskätt neid, mis toimuvad kinnistes ruumides. Värskes õhus lendub viirus laiali, aga kinnistes ruumides püsib mõnda aega.

Vaata lisa: www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.

Kas võib karta, et viirusepuhangu kartuses kauplused tühjaks ostetakse?

Vastab COOPi avalike suhete juht Martin Miido: “Praegune käibe analüüs kinnitab, et mingit ostupalavikku tekkinud ei ole, tavalisest natuke rohkem on inimesed ostnud ehk kuivaineid, aga see on toimunud normaalse kõikumise piires. Nii et ei midagi erilist.

Kui peaks aga ostupalavik tekkima nagu mõnes paigas maailmas, kas olete valmis rohkema kauba tarnimiseks?

Meil on plaanid puhuks, kui mõni tarnija peaks kauba tarned katkestama. Siis leiame teised varustajad.

Kui aga paanika tekib?

Saan soovitada ainult üht: paanikat tuleb vältida, selleks pole ju mingit põhjust. Paanika vältimisel on eriline osa ajakirjandusel, aga meil kõigil, oleme ju kõik sotsiaalmeedia loojad.

Kuidas ennetab Harjumaa üks suurimaid koole, Tabasalu Ühisgümnaasium võimalikku viirusepuhangut?

Vastab TÜG-i direktor Martin Öövel
Tabasalu Ühisgümnaasium on oma ametlikes infokanalites lähtunud Terviseameti poolsest informatsioonist ning edastanud vastava informatsiooni ka kooliperele (õpetajad, õpilased, lapsevanemad). Kooli seintel on rohkelt Terviseameti/Sotsiaalministeeriumi infoplakateid, mis kutsuvad üles hügieenile tähelepanu juhtima ning vastav teema on õpilastega suhtluses fookuses ka koolipersonali poolt. Lisaks on kasutusel muud meetmed sh sööklas kõigi sööjate kätepesule suunamine kooli personali poolt, täiendavad kätepihustid ning käsipuude/ukselinkide pidev desinfitseerimine päevakoristajate ja õpetajate poolt. Laiemalt lähtub kool kriiside (riskide realiseerumise puhul) korral koolis kehtestatud kriisireguleerimise korrast.

Professor Peep Talving: kätehügieen, köhaetikett ja mõistlik isolatsioon

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst-juhatuse liige dr Peep Talving andis intervjuu haigla Tervisepooltunni podcast´ile. Täies mahus saad saadet kuulata: https://podcast.ee/tervisepooltund/. Avaldame sellest valitud katkendid.

Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks inimene arsti poole pöörduma?

Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal. /—–/

Selgelt ülereageerimine pigem halvendab olukorda ja peaksime inimesi üles kutsuma olema mõistlikud. Kas aga Eesti on valmis suuremaks viirusepuhanguks ja kus ravitakse neid halvimal juhul sadu haigeid?

Nagu eelnevalt mainitud, siis Põhja-Eestis on selleks keskuseks Lääne-Tallinna Keskhaigla, kus on umbkaudu 100 voodikohta ning intensiivravi võimekusega kohtade arv on piiratud. Kriisi tekkides peame kasutusele võtma vastavad meetmed ja haigeid prioritiseerima. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Ühendriikide CDC (Centers for Disease Control and Prevention) on öelnud, et containment ehk infektsioonnakkuse piiramine on parim relv. Meie kontekstis tähendaks see koroonaviirusega nakatunute koondamist Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. Kui Regionaalhaigla, mis tegeleb paljude aegtundlike raviteekondadega, nagu insuldi- ja infarktiravi ja trauma, peaks nakatuma, siis oleks tegu suure probleemiga. /—/

Praegu on levinud debatt maski efektiivsuse üle. Kas see kaitseb nakatumise eest ja milliseid teisi ettevaatusabinõusid on?

Klassikaline soovitus on õige köhaetikett ehk mitte köhida teiste peale, kui oled sümptomitega. Kui oled haige, siis tuleb end isoleerida, sest Euroopa Haigustõrje ja -järelevalve Keskus (ECDC) on öelnud, et seistes teistest kahe meetri või vähema kaugusel üle 15 minuti, annab tubli tõenäosuse, et annad haiguse edasi. Haige vaatest, arvestades teiste tervist, on mask kasulik ja vähendab nende tõenäosust nakatada. Ta ei köhi seda aerosooli kätele, riietele, õhku, pindadele. Kui sa oled aga terve ja tahad end maskiga kaitsta, siis see on üsna mõttetu. Loogiliselt võiks tõesti eeldada, et kui su suu- ja ninapiirkond on kaetud, siis see aerosoolipiisk ei lange ju koheselt hingamisteede lähedale, ent keegi pole suutnud tõestada, et see tõesti kaitset pakub. Me küll nägime, kuidas eeldatavasti terve Hiina president ilmus rahva ette maskiga, kuid see oli pigem signaal rakendada ohutusabinõusid. /—-/

Kuidas saab inimene end Eestis end tervena hoida?

Soovitame hoiduda suurtest rahvamassidest juhul kui nakatunute arv kasvab. Veel tulevad kasuks mõistlik kätehügieen, köhaetikett ja teatud sotsiaalne isoleeritus. Koju võib varuda käte desinfitseerimisvahendeid ja külmetuse vastu ravimeid nagu näiteks paratsetamool. Siiski kordan veel kord, et täna ei ole risk nii suur, et midagi karta.