871 õpilase ja 74 õpetajaga Kiili gümnaasium otsustati sulgeda veel enne, kui Eestis eriolukord välja kuulutati. Põhjuseks oli ühe õpetaja nakatumine koroonaviirusega. Õpilased viidi üle koduõppele, mis võib kesta 1. maini.

”Üks meie õpetaja on kokku puutunud inimesega, kellel on tuvastatud koroonaviirus. Ta jäi koju ja me pidasime ennetavalt paremaks, et jätame kogu kooli koju nii kauaks, kui analüüsi tulemused on selgunud,” selgitas Kiili gümnaasiumi direktor Ruth Pekkenen.

Nakatumiskahtlusega Kiili gümnaasiumi õpetajal tõusis palavik ööl vastu neljapäeva, 12. märtsil. Gümnaasiumi sulgemise otsuse tegi kooli juhtkond sama päeva pärastlõunal kell kaks, kui oli konsulteeriminud terviseameti ja Kiili vallavalitsusega. Nakatumine ise leidis kinnitust mõnevõrra hiljem.

12. märtsi õhtul otsustas Jüri Ratase valitsus, et Eestis kehtestatakse kuni 1. maini eriolukord. Koolide jaoks tähendab see suletud uksi ja võimalikku e-õpet koguni järgnevaks seitsmeks nädalaks. Õpilased õpivad kodudes, õpetajad juhendavad neid arvuti teel omaenda kodudest.

Kriisiks valmistuti varakult

13. märtsil Kiili gümnaasiumi majas õpilasi enam ei olnud. Direktor Ruth Pekkenen, arendusjuht Kersti Varblane, I ja II kooliastme juht Elve Kukk ning III ja IV kooliastme juht Rauno Alev pidasid kriisikoosolekut.

Kriisiks valmistumine algas tegelikult juba märtsi alguses, kui lõppes talvine koolivaheaeg. “Me oleme pidanud õpetajate ja Kiili vallavalitsusega infotunde, kus me oleme valmistunud selleks, et on tarvis minna üle e-õppele,” rääkis Pekkenen.

“Tegin väikese veebilehe, kuhu on koondatud info erinevate programmide ja veebivahendite kohta, mida õpetaja saab õppetöös kasutada, samuti ainepõhised suhtlusgrupid ja kontaktid, kuhu vajadusel pöörduda. Seda täiendan jooksvalt,” selgitas Varblane, kes arendusjuhi töö kõrvalt annab arvutiõpetuse tunde.

“Me tegime ajutise tunniplaani, et õpilasel säiliks koolipäeva rutiin ka kodus. Õpilane teeb kodus neid ülesandeid, mida õpetaja on talle jaganud ja aineõpetaja on kättesaadav, kui on tema tund,” jätkas Varblane.

“Me ei anna tööülesandeid põhikooli õpilastele ette kogu nädala ulatuses, vaid lähtume ühest õppepäevast. See hoiab ära õpilastel liigse vaba aja tekkimise,” lisas Pekkenen.

“Hästi oluline on koostöö koduga, et kodu võtaks suurema vastutuse õpilase tööde ees, et päevasel ajal õpilane tõesti tegeleks oma õpiülesannetega,” jätkas direktor.

Me saame hakkama

“Me oleme I kooliastmes teel aineõpetuselt üldõpetuse ja aineõpetuse kombineeritud variandini. Me soovime õpetajatega, et õppeülesanded oleksid omavahel seotud, tekiks aineteülene tervik. Peame oluliseks, et õpilased käivad looduses, uurivad ja leiavad meid ümbritsevas looduses ja erinevates õppeainetes seoseid igapäevaeluga. Püüame nädala lõpuks tekitada kõikidest õppeülesannetest terviku, mille laps saab saata õpetajale ja õpetajaga koos analüüsida,” selgitas Elve Kukk.

“Hästi oluline on koostöö koduga, et kodu võtaks suurema vastutuse õpilase tööde ees.”

“Õppeülesanded jagatakse e-õppe raames õpilastele erinevatel meetoditel. Meil on ka tööülesannete kogumikke, mis ongi juba üles ehitatud loodusõpetuse põhiselt. Seal on erinevad lugemistekstid ja arvutusülesanded, meisterdamist ja joonistamist. Lisaks looduse vaatlemine õues ja sellest terviku tegemine,” jätkas Kukk.

Uudses olukorras aitab toime tulla kooli innovatiivsus. “Kiili gümnaasiumi I kooliastme õpilased ja õpetajad osalevad haridusministeeriumi uueneva õppekava pilootrühmas,” selgitas Kukk.

“II kooliaste – neljas kuni kuues klass – on rohkem ainepõhine. Õpilastel on kindlad tundide ajad, kus nad tegelevad oma õppematerjalidega ja saavad suhelda õpetajatega,” täpsustas Kukk kevadist e-õpet.

Kiili gümnaasium. 

“Õpilasi on erinevaid, aga ma ei usu, et me ei saa hakkama, sest pilootprojekti raames on meil olnud päevi, kus õpetajad on olnud koolitusel või koosolekul ja me oleme andnud õpilastele iseseisvat tööd,” meenutas Kukk.

“Me oleme katsetanud algkoolis koduõppe päeva. Lapsed said siis koju kaasa paberkandjal ülesanded, mida nad täitma pidid, sest nii väikestega oli esimesel korral midagi veebipõhist keeruline läbi viia,” lisas Kukk.

Direktor Ruth Pekkenen, arendusjuht Kersti Varblane, I ja II kooliastme juht Elve Kukk ning III ja IV kooliastme juht Rauno Alev 13. märtsi kriisikoosolekul. Fotod Andres Tohver 

Direktori murekohaks olid väikeklassid. “Ka meie koolis on väikeklassid, kus õpet viiakse läbi eripedagoogi juhendamisel. Kui me lisame siia juurde veel need õpilased, kes saavad iga nädal teatud ainetes õpiabi, siis seda me ei saa kaugõppe teel vajalikus mahus õpilasele pakkuda.”

Mis saab eksamitest?

Kiili gümnaasiumi III ja IV kooliastme eest vastutav Rauno Alev muretses riigieksamite pärast. “12. klassil peaks teoreetiliselt tulema 20. aprillil eesti keele riigieksam. Eks siis seda nüüd näitab aeg, millal see toimub ja kas see toimub.”

“Igast kriisist on midagi õppida.”

“Ma olen eesti keele õpetaja. Ma olen arvestanud, et ma kohtun oma õpilastega näost näkku. Distantsõpe muudab õpetajatöö ikkagi keerulisemaks. Sa pead uued plaanid välja mõtlema. See ei ole hurraa moment. See on ikkagi küsimus, mida ma teen, kuidas ma hakkama saan ja kuidas ma õpilasi hindan,” arvas Alev.

12. klass peab lisaks eesti keelele tegema matemaatika ja inglise keele riigieksami. Inglise keele osas lootsid kõik peale ühe sooritada rahvusvahelise inglise keele eksami Cambridge Assessment English C1 Advanced. See pidi toimuma 28. märtsist kuni 9. aprillini, kuid koolile teatati, et see jääb ära. “Otsitakse parasjagu alternatiivset toimumisaega. Seega on ka rahvusvahelise inglise keele eksamiga seoses segadus,” tunnistas Alev kimbatust.

Matemaatika riigieksam leiab kavade kohaselt aset 22. mail. “Matemaatika on kindlasti murekohaks, eriti nõrgemate õpilastega, kelle jaoks ilmselt õpetaja tugi jääb mõnevõrra kaugemaks,” kartis Alev.

Eksameid peavad tegema ka põhikooli lõpetajad. Kohustuslikud on eesti keel ja matemaatika. Kolmanda eksami osas saab õpilane ise valida, millises aines ta selle teeb. Tõsi, nendeks kuupäevadeks on 1, 3. ja 10. juuni, kui eriolukord on eeldatavasti juba möödas.

Alev viitas erinevatele veebipõhistele haridustehnoloogilistele võimalustele (näiteks Moodle, Õpiveeb, Opiq jms). “Kindlasti kaugõpe sajaprotsendiliselt õpetaja klassi ees oleku tunnet ei asenda, aga igast kriisist on midagi õppida. Nüüd luuakse väga palju e-õppe materjale, mida saab tulevikus kasutada,” arvas ta.

Direktor Pekkenen lootis, et ehk lõppeb eriolukord siiski varem kui 1. mail. “Koolide puhul on öeldud, et esimene olukorra hindamine toimub märtsi lõpus. Siis otsustatakse, kas koolid jätkavad samamoodi või mitte.”