Tänavuseks aastaks eraldati maakonnale kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) veidi üle 294 000 euro. See kulub näiteks külade arendamisele, kogukonna majade uuendamisele ning mälu talletamisele.
Kuidas ja kellel on õigus selleks raha küsida, sellest rääkis Harju Elule Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) peaspetsialist Maret Välja.
Mida KOP-i programm endast kujutab ning kui kaua on sellest toetusi jagatud?
Programm loodi 1996. aastal külaliikumise toetamiseks. 2001. aastal nimetati programm ümber kohaliku omaalgatuse programmiks, et oma väikeste toetustega edendada “rohujuuretasandi” omaalgatust, tõstmaks kodanike aktiivsust ja vastutust kohaliku elu arendamise eest maapiirkondades. See annab taotlejale ka esmase kogemuse projektide koostamisel ja elluviimisel. 2007. aastal said toetuse taotlemiseks võimaluse ka suuremate asulate ja linnade ühendused.
Toetuse saajal on võimalus erakorralisest olukorrast tingitud takistuse korral pikendada projekti perioodi.
Programmi väljatöötamise, üldise koordineerimise ja järelevalve eest vastutab Rahandusministeerium. Programmi rakendajaks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Maakonnas on programmi rakendajaks maakondlik arendusorganisatsioon (MARO), Harjumaal omavalitsuste liit (kuni 2017. aasta lõpuni maavalitsus). Mina olen programmi menetleja olnud aastast 2002.
Kui palju raha tavaliselt Harjule eraldatakse?
Programmi rahalised vahendid on riigieelarvest. 2020. aasta kahe taotlusvooru peale kokku rahuldati 109 taotlust toetuste kogusummas 294 239 eurot. Taotlusi esitati kahe vooru peale 286 ning taotletav toetuste summa oli kokku 784 952 eurot.
Kõige rohkem toetatud taotlusi oli Rae ja Kuusalu vallast.
Võrdluseks 2019. aasta, kui esitati 199 taotlust ning taotletav toetuste summa oli kokku 352 682 eurot. Sellest rahuldati 136 taotlust toetuste kogusummas 242 407 eurot.
Tänavu projektide toetusteks eraldatav summa maakonnale oluliselt ei muutu. Ka näiteks kümme aastat tagasi oli Harjumaa toetuste summa umbes 230 000–240 000 eurot aastas.
Kes ja kuidas saavad raha taotleda?
Toetuse taotlejaks saavad olla programmi nõuetele vastavad ja avalikes huvides tegutsevad ühendused. Täpsemalt mittetulundusühingud, milles ei osale liikmena kohaliku omavalitsuse üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole. Samuti sihtasutused, mis ei ole asutatud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigi osalusel. Tallinnas saavad taotlejaks olla ainult linnasiseste asumite ühendused, kes tegutsevad asumi kogukonna huvides. Maakondlikud ühendused saavad olla taotlejaks juhul, kui nad on katusorganisatsioonid.
2021. kevadvooruks luuakse elektrooniliste taotluste keskkond, mille kaudu toetuse taotleja esitab MARO-le taotluse ja taotlusega seotud dokumente. Ilmselt tuleb programmis ka muid muudatusi, aga üldised jäävad toetuse andmise põhimõtted samaks. Kevadel korraldame taotlejatele kindlasti infopäeva, tuleb jälgida HOL-i kodulehte.
Toetused jagunevad laias laastus kaheks. Ehk nn pehmed tegevused (üritused, koolitused, trükised jne) ja investeeringutoetused (ehitus- ja remonditööd, spordi- ja mänguväljakute rajamine, seadmete soetamine jne). Toetusraha taotlejate hulk on aasta-aastalt suurenenud.
Pärast eelmise aasta kevadist eriolukorda tehti KOP-i määruses muudatus. Toetuse saajal on nüüd võimalus erakorralise olukorra tõttu ilmnenud takistuse korral pikendada projekti perioodi. Kui projekti tegevusi ei ole kuidagi võimalik ellu viia, siis tuleb saadud toetus tagastada. Samas on võimalus projektitaotlus järgmises taotlusvoorus uuesti esitada.
