Haldusreformi tekitatud uus halduskorraldus, maavalitsuste kadumine, muutuvad majandusolud, teravnev koknurents – kõik see nõuab selget nägemust, visiooni nii ettevõtete, omavalitsuste, maakonna kui riigi tasandil. Uus nägemus Harjumaa tulevikust on loomisel.
4. septembril toimus Rae kultuurikeskuses Harjumaa arengustrateegia 2035+ koostamise ühisseminar, kuhu Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatus oli kutsunud kõige erinevamate elualade spetsialiste, kokku ligi 70 inimest. Kohal olid kõikide omavalitsuste, erinevate ametite (maanteeamet, keskkonnaamet, politsei- ja piirivalveamet, ministeeriumid jt) aga ka kõigi Harjumaa strateegiliste ettevõtete (Eesti Raudtee, Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, Tallinna Sadam jt) esindajad.
„Harju maakonna kehtiv arengustrateegia koostati 2008. aastal tollase maavanema Värner Lootsmanni eestvedamisel. Aastal 2013 strateegiat küll uuendati, kuid vahepeal on toimunud haldusreform, kadunud on maavalitsused, muutunud on ka maakondlike organisatsioonide ülesanded ja majanduslik olukord Eestis tervikuna, selle pärast ongi HOLi juhatus seadusest tulenevalt kohalike omavalitsuste ülesandel algataski uue arengustrateegia koostamise,“ tõdes HOLi tegevjuht Joel Jesse.
Selle aasta juunikuus toimus arengustrateegia koostamiseks kolm töötuba, milles asjatundjate osavõtul käsitleti elanikkonnaga seonduvaid muutuseid (tegus rahvas), elukeskkonna kvaliteeti ja Harjumaad kui ruumiilist tervikut.
Rae kultuurikeskuses arutatigi mõttetalgutest tehtud kokkuvõtet. Sissejuhatava ettekande tegi konsultatsioonifirma Cumulus Consulting konsultant Mihkel Laan. Teiseks konsultandiks arengukava koostamisel on Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Demis Voss.
11 aastaga, mil hakati koostama esimest arengustrateegiat, on Harjumaa elanike arv (koos Tallinnaga) kasvanud oluliselt, 543 000-lt 610 000-ni ehk ligi 12%. Mõningased nihked on toimunud ka elanike vanuselises struktuuris. Kui veel veel 11 aastat tagasi oli noori (0–18 eluaastat) elanikkonnast 19%, siis nüüd on neid 20,3%, tööealist elanikkonda (19–65 aastat) on vastavalt 64% ja 62,6%, eakaid aga 16% ja 16,8%.
Harjumaa omavalitsuste rahvastik seisuga 1.01.2018 Väga suured on vanuselised erinevused aga omavalitsuste kaupa (vt tabelit Harju maakonna KOVide rahvastik seisuga 1.01.2018). Kui näiteks Loksa linnas oli käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga lapsi (0–18 eluaastat) vaid 14% elanikkonnast, siis Rae valla 32,55%; samas eakaid (vanuses 65+) elas Loksal 25%, Rae vallas aga vaid 8,1%. Sellised erinevused seavad omavalitsuste ette ka väga erinevad ülesanded.
Kõrgharidusest kõneldes nentis esineja, et kuigi kõrgharidusega inimeste osakaal on Harjumaal kõrge, jäämata alla Põhja-Euroopa keskmisele, pole siinsed ülikoolid maailma ja Euroopa tippülikoolide nimekirjas. Tippametitesse kandideerides on aga diplom oluline. See on mõttekoht meie kõrgharidusjuhtidele.
Pärssivalt mõjutab ühistranspordi (rong, buss, tramm, troll) arengut see, et pole ühtset korraldajat, samuti ühtset piletisüsteemi. Viimase olemasolu lihtsutaks erinevate omavalitsuste vahelist töörännet. Tulevikutransporti planeerides tuleb kindlasti arvestada Rail Balticu ja Tallinna–Helsingi tunneliga. Arvestada tuleb aga ka transpordiga kaasneva paratamatu keskonnasaastega.
Inimeste eluiga pikeneb, oodatav eluiga Harjumaal on sünnihetkel meestel 74 ja naistel 82 eluaastat (2016). Tervena elatud aastad ei pikene samas rütmis (2016. a meestel 57, naistel 59 aastat) – 2010–2015 perioodi trend näitab, et viie aasta kohta pikeneb tervena elatud aeg ühe aasta võrra.
Strateegia määratleb ka meie koha tulevikus: Harjumaa on Põhja-Euroopa targa majanduse süda, siin on suurepärane elukeskkond ja kiired ning mugavad ühendused maailmaga.
Vastavalt ühiseminaril räägitule viiakse algsetesse töödokumentidesse parandused ja neid tutvustatakse HOLi volikogus. Oktoobris avalikustatakse dokumendid nii omavalitsuste kui HOLi kodulehel. Saadud tagasisidest vajadusel korrigeeritakse arengustrateegiat. Oktoobri lõpus oodatakse sellele heakskiitu maakonna arengunõukogult. „Kui seal ja HOLi volikogus strateegia heaks kiidetud, peavad selle kinnitama veel omavalitsuste volikogud. Alles peale seda võib maakonna arengustrateegia lugeda vastuvõetuks,“ sõnas HOLi tegevjuht Joel Jesse. „Pikk ja keeruline protsess, aga see on demokraatia.“
Uued maakonna arengudokumendid peavad seadusega ettenähtult olema kehtestatud 15. jaanuariks.
KOMMENTAARID
Hülle Saarts
Harjumaa turismikoordinaator
Mulle teeb uue strateegia puhul heameelt, et turism on tõstetud esipaneeli. Ka eelmises arengukavas oli turism sees, aga see oli killustunud teiste majandusharude ja tegevuste vahel. Nüüd on selge, et Harjumaa on ka turismimaakond.
Joel Jesse
HOLi tegevjuht
Koostamisel olev arengustrateegia arvestab rahvusvahelise konkurentsis olemise ja seal püsimisega rohkem kui varasem strateegia seda tegi. Põhiküsimus on, kuidas tõsta piirkonna konkurentsivõimet, sest on selge, et Harjumaa ei konkureeri mitte Võru- ja Valgamaa, vaid Suur-Helsingi, Suur-Stockholmiga ja teiste Põhjamaade pealinnade ümbruse piirkondadega.
Demis Voss
HEAKi juhataja
Uues arengustrateegias on arengut sidustatud konkreetselt regionaalarengu toetamiseks ettenähtud ressurssidega. Varasemalt oli maakonna tasandi arengukava formaalne dokument, seda ei olnud seostatud ressurssidega. Tekkis küsimus, miks me visioneerime, kui visioonid ellu ei jõua. Nüüd on arvestatud rohkem finantsidega. Kahjuks ei tea, millised vahendid on meile EList tulemas uuel rahastamisperioodil, mis algab 2022. Koostatavas arengukavas on lisanduvate ressurssidega arvestatud hinnanguliselt.
