Korduvalt on arutatud koolipäeva alguse nihutamist tund aega hilisemaks, kella 9 peale. Arvatakse, et lapsed oleksid siis hommikuti puhanumad ja erksamad ning suudaksid end kiiremini päevaks käima tõmmata. Esiti tundub see täitsa hea lahendus, aga kuidas näevad olukorda asjaosalised?

Võib arvata, et kauem magamine on iga koolilapse unistus. Nii see kindlasti ka mõnede puhul on, teised aga leiavad, et see tund aega ei muudaks midagi ja peagi tekiks soov veelgi pikemate unetundide järele. 

Mõned poolt, teised vastu

Ühes Tallinna gümnaasiumis läbi viidud uuringu põhjal on gümnaasiumi õpilased ja õpetajad kellaaja nihutamise vastu. Õpetajad olid vastu, sest arvasid, et mõne aja pärast hakkab õpilastele tunduma, et kell 9 on liiga vara ja samal meelel olid ka õpilased. Nii õpilased kui õpetajad olid mõlemad seda meelt, et kui kool algab hiljem, siis see tähendab ka hilisemat koolipäeva lõppu ja olukorda see justkui paremaks ei muudaks.

„Tundub ka, et plastist aknaraamidega koolimajades pole piisavalt hapnikku, sest kuigi on paigaldatud uued ventilatsioonisüsteemid, ei tööta need nii nagu vaja sel põhjusel, et see on kulukas ning ka see on unisuse juures üks teguritest,“ leiab Tallinna Arte gümnaasiumi õpetaja Kaire Jakobson.

Erinevate teiste koolide üksikute õpilaste küsitlemisest selgus aga, et lapsed siiski eelistaksid pikemat hommikust uneaega, olgugi et see võib koolipäeva pikendada. Mitmes tekitas aga kõhklusi see, et nii lüheneks õhtune vaba aeg, sh nutiaeg.

Unisuse põhjus ei ole tingimata kellaaeg

Pikaajalise õpetajaameti kogemusega Kaire leiab, et õpilased on tänapäeval fenomenaalselt unised.  „Mul on hea võrrelda, sest olin õpetaja ka 20 aastat tagasi, siis oli paus, kuna olin ettevõtja, ja nüüd olen tagasi koolis. Ma ei mäleta, et 20 aastat tagasi oleks nii palju, kui üldse, õpilasi juba esimeses tunnis omadega nii läbi olnud, et nad ei suuda korralikult laua taga istuda ja et nad suisa magavad,“ räägib Kaire.

„Kuna õppimine on õpilase töö, siis tuleb seda tööd teha etteantud tingimustel ehk kui kool algab kell 8, siis nii on.“

„Minu arvates on 20 aasta tagusega võrreldes halvenenud nii õpilaste käekiri, keskendumisvõime, viisakus kui ka korrektsus. Kõik on kuidagi ühtlaselt lodev – füüsis, mida katab lohvakas riietus, aga ka vaim, mis ei keskendu ega pea kinni viisakusreeglitest. Tundub nagu oleks kooli juhtimine antud õpilastele ilma nende pädevust selleks hindamata. Kuidas muidu saab olla normaalne selline olukord, kus õpetaja vastutab, aga õpilane mitte? Tasub uuesti mõelda, mis on õppimine. Eesti keele seletav sõnaraamat ūtleb, et: „Õppimine on õpilase töö,“ on Kaire hämmeldunud.

„Kuna õppimine on õpilase töö, siis tuleb seda tööd teha etteantud tingimustel ehk kui kool algab kell 8, siis nii on. Hilisemas elus tööle asudes ei saa ju töövõtja esitada nõudmisi, millal talle sobib tööle tulla. Kindlate reeglite juurutamine nii koolis kui lasteaias aitab õpilasel paremini kohaneda hilisemaks tööeluks. Kui talle see ei sobi, on alati võimalus hakata iseenda tööandjaks, kuid paraku näitab järjest kasvav noorte töötute arv seda, et nad pigem ei tee midagi, kui teevad midagigi tingimustel, mis neile ei sobi,“ lisab ta.

Õpetajate liit muutuseks vajadust ei näe

Koolipäeva algusaja seadusega muutmiseks puudub hetkel vajadus, sest sotsiaalministri määruse „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ järgi on koolidel ja koolipidajatel selleks kõik võimalused olemas (§ 8.(1). Õppetunnid algavad koolis kell 8.00 või hiljem). Seega on koolitundide alguse kellaaeg pigem kohaliku tasandi kokkulepete teema.

Enamik õpilastest sooviks tõenäoliselt alustada oma koolipäeva pigem kell 9, olles juba rohkem ärkvel ning kodus hommikueinet söönud. „Paljudel õpilastel puudub varahommikuti söögiisu ning tihti jääb söömata ka kooli hilinemise kartuses. Seetõttu võivad esimesed tunnid uniste ja näljaste õpilastega mõnikord tavapärasest keerulisemad olla. Ka teadusuuringud viitavad sellele, et teismelise aju ei pruugi varahommikul tippvormis olla,“ kõneleb Eesti õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik.

„Koolipäeva hilisem algus ja lõpp näib praegu kõige enam täiskasvanuid häirivat. Seda nii kohaliku omavalitsuse, kooli kui lapsevanemate tasandil, sest see muudaks liikumisgraafikuid, pärastlõunaste huviringide ja treeningute aegu ning kodude igapäevast rutiini. Järelikult peaksid kõik osapooled omavahel suhtlema parimate lahenduste leidmiseks,“ lisab ta.

Astrid leiab, et kui ajamuutmisest laiemalt mõelda, siis kogu elanikkonna vaimse tervise huvides on vaja lõpetada kaks korda aastas toimuv kellakeeramisemäng. Igal kevadel ilmuvad meditsiiniteadlaste artiklid selle kahjulikust mõjust lastele, vanuritele ja hapra tervisega inimestele. Ka majandusinimesed on märku andnud, et see ei too loodetud energiasäästu, kuid argumendid ei näi otsustajaid mõjutavat. Võib ju arutada, kas valida ühtseks ajaks talve- või suveaeg, aga see tuleks kiiresti ära otsustada, et panna piir igal aastal toimuvale organiseeritud segaduste korraldamisele.

Lapsevanemate seisukohad on erinevad

Sotsiaalmeedias levivate asjakohaste artiklite all võib lugeda lapsevanemate pahameelt. Tööpäeva algust ei nihuta mitte keegi ja seeläbi muutuks lapsevanemate elu keerulisemaks. Kui kool asub elupaigast kaugemal ja bussiliiklus ei ole sünkroonis koolipäeva algusega, sõltub laps täielikult vanemast.

„Laste tervise ja paremate õpitulemuste seisukohast, mida kinnitavad ka erinevad teadusuuringud, oleks tõepoolest hea, kui kõikides koolides fikseeritaks seadusega hilisem koolialguse aeg. Arvestades aga, et see muudaks väga paljude koolide ja ka perede olukorra tavapärasest keerulisemaks, vajaks see muudatus pikka ettevalmistusperioodi nii koolidele kui ka lastevanematele,“ leiab Eesti lastevanemate liidu arendusjuht Helen Rohumaa.

See, et õppetunnid algavad koolis kell 8 või hiljem, sätestatakse määrusega „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 8 lõikes 1. Õppetundide algusaja otsustab kool ning lapsevanemad saavad esitada selle muutmise kohta ettepanekuid. Mõistetav on, et koolid peavad algusaja hilisemaks muutmisel arvestama väga paljude oluliste ja erinevate aspektidega ja kõigi koolide jaoks ei pruugi muudatuse sisseviimine olla lihtne ja võimalik. Üleliia pikaks venivaid koolipäevi võiks lühendada õppe mahu vähendamisega.

Eesti lastevanemate liidu hinnangul koolidel olla vabadus koolitundide algusaja määramise osas ja otsustusõigus jääda iga kooli direktorile, kes koostöös hoolekogu ja õpilasesindusega saaks teha otsuse vastavalt kooli võimalustele ja eripäradele. „See soosib ka vanemate tihedamat ja tõhusamat koostööd kooli juhtkonnaga, mille eest meie liiduna seisame. Ühtlasi vähendaks ka vastandumist, mida ühiskonnas võib viimasel ajal palju märgata,“ lisab Rohumaa. 

HEA TEADA

Rahulik uni ja puhkeaeg on tähtsad

Unenõustaja ja psühholoog Kene Verniku sõnul mõjutaks kellaaja muutus eriti põhikooli ja keskkooli lapsi, kelle uni nihkub hilisemaks ja isegi hea unehügieeni puhul ei suuda nad väga vara uinuda. „Hea, kui koolialgus neile oleks 9. Väiksemate puhul on võimalik alustada ka varem, kuna nemad on ka võimelised varem uinuma, aga kõik oleneb siin nüüd heast unehügieenist, mida see laps enne magama minekut teeb,“ leiab Vernik.

Lapsed vanuses 7-11 peaksid magama vähemalt 9.5 – 11 h, hetkel magavad nad keskmiselt 8.5h. „Kui vaadata oma praktika kogemust, magavad nad veel vähem. Kui olen koolides loenguid andmas käinud, on nad siiski tunnistanud, et magavad 8 tundi, jäävad magama 11 ajal ja peavad ärkama juba 7. Nad tunnistavad ka seda, et võtavad omale nutiseadme kõrvale ja on vahetult enne uinumist ekraanis, mis kindlasti nihutab nende uinumist hilisemaks,“ räägib Vernik. Vanemad lapsed võiksid magada 7.5-9h.