Kui enne kooliaasta algust oli töökuulutuste seas kümneid ja isegi sadu soove palgata tööle õpetaja, siis nüüd, kui kooliaasta alanud, on asjad paljudes koolides paika loksunud. Puudu on siin-seal mõned pedagoogid, tavaliselt kas keele- või matemaatikaõpetaja.
„Õpetajate puudus on paljuski piirkondlik probleem ja üleriigiline statistika näitab tegelikult vastupidist – meil on palju rohkem õpetajaid, kui on õpetajate ametikohti,“ ütles Harju Elule haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel töötas eelmisel õppeaastal üldhariduskoolides veidi enam kui 12 000 õpetaja ametikohal üle 14 500 õpetaja. Seetõttu töötab palju õpetajaid osalise koormusega ning neist suur osa sooviks tegelikult töötada täiskoormusega. Seega – vähemalt statistika järgi paistab, et õpetajaid pole mitte puudu, vaid üle.
„Juba viimased kaheksa õppeaastat on õpetajad töötanud keskmiselt 0,83 ametikoha koormusega ning viimane TALISe uuring näitas, et paljud osakoormusel olevatest õpetajatest sooviksid töötada täiskoormusega,“ märkis Küttis, ja lisas, et see, kuidas koolis õpetajaid palgatakse ja töökoormust jagatakse, sõltub koolijuhist ja koolipidajast.
Raskused matemaatikaga
Kui Harju Elu rääkis Harjumaa koolide direktoritega, selgus, et enamjaolt on õpetajad olemas, kuigi mõnes kohas mindi vähemalt esialgu seda teed, et jagati puuduvate aineõpetajate tunnid olemasolevate õpetajate vahel ära.
Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro ütles, et leidmata jäid inglise keele, väikeklassi, matemaatika ja eesti keele täiskohaga õpetajad. „Tunnid jagati olemasolevatele inimestele. Seetõttu töötavad osad õpetajad väga suurte koormustega,“ rääkis ta.
Peetri lasteaed-põhikool direktor Luule Niinesalu sõnul on suur puudus kvalifikatsiooniga õpetajatest. „Mitu õpetajat töötab aastase töölepinguga, sest puudub vastav kvalifikatsioon. Lasteaeda oleme logopeedi otsinud kolm aastat ja ei ole leidnud. Sama raske on leida ka õpetajaid lasteaeda,“ ütles ta.
Eesti ühe suurima kooli, Viimsi keskkooli direktor Ene Koitla aga juhtis tähelepanu asjaolule, et väga keeruline on leida matemaatikaõpetajaid. Viimsi koolis ongi üks täiskoormusega matemaatikaõpetaja puudu.
„Hariduses ei olda seni harjutud inimeste pärast tööturul võitlema.“
Tabasalu ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ütles, et õpetajad on koolil küll nüüd olemas, kuid see ei tähenda, et vastava kvalifikatsiooniga pedagooge oleks lihtne leida. „Konkurssidel on olnud vähene osalus, mis on tinginud olukorra, kus on pidanud konkursse korduvalt välja kuulutama või leidma viise läbi kontaktvõrgustiku õpetajatele lähenemiseks,“ rääkis ta. „Viimasel aastal oli kõige raskem leida eesti- ja inglise keele õpetajaid, kuid samuti on teada, et reaalainete õpetajaid on väga vähe tööturul.“
Tabasalu on üks neist koolidest, mis koostöös omavalitsusega pakub õpetajatele vajadusel elamispinda. Selle põhjuseks ei ole vaid õpetajate valda peibutamine, vaid pigem õpetajate turul valitseva olukorraga kohandumine. „Eestis on palju koole, mis ei suuda enam oma kvalifitseeritud õpetajatele täiskoormust pakkuda ning seetõttu oleksid vastavate koolide õpetajad ideaalseks sihtgrupiks, kellele pakkuda võimalust osakoormusega ja tagatud eluasemega täiskoormuse saamist kahe kooli peale kokku,“ selgitas Öövel.
Kool kui tööturu osa
Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Krista Mikiveri sõnul võib mulje õpetajate suurest puudusest tekitada asjaolu, et õpetajate liikumine tööandjate vahel jääb väga lühikesse perioodi, sest koolid otsivad õpetajaid reeglina kevadel, mil saavad läbi tähtajalised töölepingud. „Kui kevadel otsustab õpetaja liikuda teise tööandja juurde, siis teoks saab see suvel ning direktoril tuleb omakorda alustada otsinguid,“ selgitas ta. „Viimased otsingud jäävadki seetõttu augusti. See on koolitöö eripära.“
Et kool on samamoodi tööturu osa nagu muudki sektorid, juhtis tähelepanu ka Kalle Küttis. Reeglid pole siin erinevad ning tööjõu liikumine toimub samamoodi. „Hariduses ei olda seni harjutud inimeste pärast tööturul võitlema, kuid tuleb arvestada, et reaalainete õpetajaid ei oota tööle ainult koolid, vaid nad on nõutud teisteski ettevõtetes,“ rääkis ta.
Küttise sõnul peavad koolid kohanema järjest rohkem uue põlvkonna vajadustega ja ootustega, seda nii organisatsioonikultuuri kujundamisel, heade töötingimuste loomisel kui personali värbamisel, sest tööturul ei hakka neile keegi erandeid tegema.
„Seega võti uute õpetajate leidmisel on paljuski koolijuhtide ja kohalike omavalitsute endi käes,“ märkis ta.
