Kooliaeg on lähen emas, kas kõik vajaminev on olemas? (0)
Article title
FOTO: Element 5 Digital

Iga suve lõpus on lapsevanematel kindel siht kaubanduskeskuste ja poodide suunas, kus müüakse pliiatseid, joonlaudu, koolikotte ja kõike muud, mida kooliks tarvis on. Kas kõike ikka peab igal aastal uuesti ostma või oleks tark kasutada eelmise aasta ülejääke? Uue kooliaastaga võiks alustada võimalikult sujuvalt, rahumeelselt ja rõõmsalt.

Pea kõige tähtsam ese koolivarustuse juures on koolikott, mis peaks olema võimalikult mugav ja kerge. Paljudes koolides saab küll õpikud kooli jätta, kuid enamikku koolitarbeid peab siiski iga päev edasi-tagasi kandma. Peale koolikoti on sama tähtsad veel jalanõud, milles laps suurema osa oma nädalapäevadest aega veedab. Ka need peaksid olema ortopeedilised, mugavad ja kerged. Õnneks on tänapäeval väga hästi ühendatud ilus ja kasulik ning laps leiab endale kindlasti meelepärase välimusega esemed.

Asjad, mida nimekirjas pole, jäägu ostmata

Juba varakult antakse vanematele ette nimekiri, mida lapsel uuel aastal tarvis läheb. Asju, mida nimekirjas pole, ei lähe ka suure tõenäosusega tuleva õppeaasta jooksul vaja. Arvestades praeguseid hindu, on mõistlik ebavajalike asjade soetamise asemel see raha paigutada pigem õppereiside ja laagrite fondi, mida ühe aasta jooksul ikka omajagu korraldatakse.

Vajaminevate asjade puhul võiks lasta lapsel mõistlikkuse piirides ise oma koolitarbed välja valida, see suurendab ehk kooliaasta alguse elevust ja innustab neid asju ka kasutama. Mõnedes koolides soetab kunstitarbed ja isegi vihikud klassiõpetaja, kes lapsevanemate kogutud raha eest kõik sobiva kokku varub. See tagab, et kogu materjali ka vaja läheb ja kindlasti õiged paberid, vihikud, plastiliinid olemas oleksid. Selleks, et kõik koolitarbed ka aasta lõpus veel alles oleksid, tuleb need nimeliselt ära märkida. Nimi tuleks kirjutada ka ükshaaval pliiatsitele, sest eriti algklassides ei pruugi lapsed isegi oma riideid ära tunda, rääkimata üksiku­test kirjutamisvahenditest. Nimed saab enamikule asjadele lihtsalt peale kirjutada, samas on võimalik veebipoodidest tellida ka toreda kujundusega kleebiseid nii riietele, jalatsitele kui ka tarvikutele. Kleebised püsivad esemete peal üldjuhul terve kooliaasta ja nii ei pea muretsema, et midagi oma teed läheks.

Soovitatav nimekiri vajalikest kooliasjadest on mitmel pool ette antud ja selle saab ka koolist. Alati tasub vastava õppeasutuse soovitused üle vaadata, need võivad koolide ja aastate lõikes erineda.

  • Võimalikult kerge ja mugav koolikott;
  • päevik, soovitatavalt vihikusuurune (mõnes lasteaias kingitakse see lastele lõpetamise puhul või esimese klassi alguses kooli poolt);
  • pinal, millest laps hõlpsasti asjad kätte saab ja kuhu tarvikud kiiresti tagasi sättida õnnestub;
  • kolm teritatud harilikku ­pliiatsit (piisavalt pehme, et käsi ei väsiks. Näiteks HB);
  • värvilised pliiatsid (kuuest värvist täiesti piisab, ei ole vaja tervet pakki ja kõiki varjundeid);
  • kustutuskumm;
  • kogujaga teritaja;
  • joonlaud (30 cm ja 15 cm);
  • liimipulk;
  • terava otsaga käärid;
  • vihikud;
  • kattepaberid või kilekaaned vihikutele, töövihikutele ja õpikutele. Kui see tegevus kohe üldse ei meeldi, on võimalik kasutada teenust, mille käigus saavad õpikud ja vihikud endale nagu võluväel ümbrispaberid. Seda teenust pakuvad mõned kunstipoed ja ka eraisikud sotsiaalmeediagruppides;
  • kummidega A4 mapp töö­lehtede jaoks;
  • guaššvärvid;
  • paksemate lehtedega A3 ja A4 joonistusplokk;
  • kolmes paksuses ümarad ja lapikud pintslid;
  • kaanega veetops;
  • värvide segamise alus;
  • värvilised paberid;
  • plastiliin;
  • õlipastellid;
  • A3 suuruses mapp kunsti­tööde jaoks;
  • spordiriided ja -jalanõud (jalanõud ja riided tuleks soetada nii sise- kui ka õuetundideks. Sees toimuvate tundide jalanõud olgu heleda tallaga);
  • sussikott;
  • vahetusjalanõud.

Laps vajab turvatunnet ja julgustamist

Haridus- ja noorteameti blogist leiab artikleid lapse koolivalmidusest. Samuti antakse mõningaid soovitusi, et lapse koolitee julgemalt sujuks. Soovitustele tugine­des tuleks lapsele rääkida ees­ootavast muutusest alati positiivselt. Kui lapsevanem on ise rahulik, maandab see lapse ärevust.

 Kinnitades lapsele, et usud temasse ja ta saab iseseisvalt hakkama, süstid temasse enesekindlust.

Kinnitades lapsele, et usud temasse ja ta saab iseseisvalt hakkama, süstid temasse enesekindlust. Rõhuta, et kui ta vajab abi või jääb hätta, oled tema jaoks alati olemas. Abiks on, kui ta teab täpselt, millal ja kuidas ta saab oma vanemaga rääkida, näiteks teete telefonikõne kindla aja tagant. Last võib aidata, kui ta saab taskus või kotis hoida emmelt või issilt saadud turvaeset.

Ärevust ja probleemi süvendab, kui lapsevanem lapsele ebakindlust tekitab, öeldes näiteks: „Kuidas sa küll koolis hakkama saad?“ Peale võõras keskkonnas toimetuleku ja vanematest eemaloleku muretseb laps siis ka selle pärast, et ta ei vasta vanemate ootustele ja see on väikesele inimesele suur koorem.

Koolitee algus, olgu ta siis esmakordne või juba tuttav tee, peaks olema postitiivne ja julgustav. Meie lapsevanematena saame oma lapsi toetada ja olla koolis toimuva osas toetavad ja mõistvad, suheldes vajadusel klassiõpetajaga ning teiste lapsevanematega. Oluline on märgata lapse juures muutuseid ja vajadusel võimalikult kiiresti tegutseda ning sekkuda.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.